vaata plaate reklaam
Raamatu otsing
raamatRaamat "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda. Sunnitud tants surmaga",
teema: Ilukirjandus: väliskirjandus

Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda. Sunnitud tants surmaga
Pealkiri: Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda. Sunnitud tants surmaga
Autor(id): Kurt Vonnegut
Illustraator: Elo-Reet Järv

Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1971
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Valda Raud
ISBN:
Lehekülgi: 168


Seisukord: pisut kulunud ja määrdunud kaaned, esikaanel kirje, sisu olemas ja korralik
Mõõdud: 129 × 200 mm
Suurus: tavaformaadis, pehmete kaantega


Sisu:
Sunnitud tants surmaga. Saksa päritoluga ameeriklane neljandat põlve, kes praegu lahedates tingimustes elab Codi neemel (ja ülearu palju suitsetab). Ameerika jalaväelasena, sõjavangi langemise tõttu võitlusvõimetuna oli ta paljude aastate eest Saksa linna Dresdeni ("Elbe jõe Firenze") pommitamise tunnistajaks, jäi ellu ja võib sellest jutustada. See romaan on kirjutatud kohati skisofreenilis-telegrammilises stiilis, nagu see on pruugiks planeet Tralfamadorel, kust tulevad lendavad taldrikud. Rahu.

Originaali pealkiri: Slaughterhouse-five, or, The children's crusade

Märksõnad:
ameerika
ilukirjandus
romaanid


--------------------------------------------------------------------

Arvustus meie kirjandusblogist:

Hüvasti, tere, hüvasti, tere


Umbes viimase nädala jooksul olen lugenud järjest ainult Vonneguti. Olen teda alati äärmiselt heaks kirjanikuks pidanud, aga vahepeal on hirmus palju muud head lugemist olnud, niiet hiljaaegu eesti keelde tõlgitud teoseid on lugemata jäänud, lisaks muud põhjendamatud lüngad. Vonnegut oli veel enne seda Vonneguti-maratoni minu jaoks see kirjanik, keda olen kunagi ammu lugenud ja jumaldanud ja siis edasi liikunud; kuskil vestluses ei ole ma julgenud eriti midagi öelda, lihtsalt ei mäleta, niiet olen piirdunud vaikiv-jumaldav-mõistva ilme esile manamisega. Nüüd tunnen end temaga jälle väga seotuna ja olen ehk ka veidi küpsem tema mõistmiseks, „Tšempionite einet” lugesin näiteks suvel enne kuuendat klassi.

Kurt Vonnegut on ilmselt üks suurimaid Ameerika kirjanikke, Punase raamatu sarja tagakaanel (selles sarjas on Vonneguti ilmunud päris palju) öeldakse lausa nii: „Kurt Vonnegut on üks väheseid Ameerika kirjanduse suurmeistreid, selline, kelleta Ameerika kirjandus kui selline oleks oluliselt vähem väärt kui praegu”. Eesti keelde on teda usinasti tõlgitud, õige kah, ilmunud on näiteks "Jumal õnnistagu teid, Mr Rosewater, ehk, Pärle sigade ette" (vist mu isiklik lemmik), "Komejant ehk Hüvasti üksildus!", "Võllaroog", „Kullisilm”, „Sinihabe”, „Hookuspookus” jne. Ta sündis aastal 1922 ja pani kirjandusmaailma nutma aastal 2007, kui ta kodus trepil kukkudes sai ajutrauma ja tüsistused ja suri. Teise maailmasõja ajal elas ta jalaväelasena üle kurikuulsa Dresdeni pommitamise. Ja selle sündmuse taustal ongi sündinud „Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda”, mida arvustan.

Mul on väga raske „Tapamaja” sündmustikku paari reaga kokku võtta, niiet ma ei teegi seda. See ei sobiks teosega ka stiililiselt. Billy röövitakse tema tütre pulmaööl Trafamadoorlaste poolt, kes elavad neljadimensioonilises maailmas ja inimene kui kolmedimensiooniline olend pakub neile suurt huvi. Billy pannakse planeedi loomaaeda, kus need telepaatia teel suhtlevad tulnukad siis teda jälgivad nagu meie jälgime kaelkirjakuid. Trafadoorlased õpetavad Billyle selgeks, kuidas on aega õige vaadelda. See pole üksikute hetkede jada, milles hetke möödudes on see jäädavalt kadunud. Näiteks kui Vonnegut puudutab romaanis kellegi surma, lisab ta alati fraasi „Eks ta ole”, justkui viide sellele, et see surmise hetk ei ole selle inimese elus just kõige toredam, aga sellest pole midagi, sest kõikides eelnevates hetkedes on ta veel elus. Kõik oli, on ja tuleb korraga. Terminid olevik, minevik, tulevik on mõttetus ja trafamadoorlaste jaoks absurdselt naljakad. Nad teavad, kuidas maailm sündis ja kuidas see lõpeb, ja nii see peab olema ja nii see oli ja on ja jääb.

„Tapamaja” võib pidada postmodernistlikuks suurteoseks. See on postmodernistlikult fragmentaalne. Billy rändab ajas, on kord Dresdenis, kord laps enne sõda, kord sõjaveteran. Meeleolu on kergelt psühhootiline, kirjutamisviis on kaootiline, mis tekitab huvitava kontrasti selle mõttega, et kõik on nii, nagu ta on, oli ja jääb ja seda muuta ei saa. „Tapamaja” kohta on öeldud, et see on väga sõjavastane teos. See on kindlasti

Hind: 11,00 EUR


Vanaraamat  |   E-post   |   © vanaraamat, Biblio OÜ, 2008-2019 |   Biblio OÜ Lai valik uusi ja kasutatud raamatuid, noote ja vinüülplaate Tlf:(372) 734 1901