Teema: Arhitektuur
Pealkiri: Eesti arhitektuuripreemiad 2024 / Estonian Architecture Awards 2024
Autor(id): Koostaja Triin Ojari
Kujundaja: Unt/Tammik


Kirjastus: MTÜ Arhitektuurikirjastus
Linn:
Aasta: 2025
Originaalkeel:
ISBN: 9771736292182
Lehekülgi: 144

Seisukord: heas korras uus raamat kirjastusest

Mõõdud: 285x220
Suurus: Pehmekaaneline

Sisu:
Arhitektuuripreemiate aastaraamatust leiab 2024. aasta parimad näited nii ühiskondlikest hoonetest, maastikuarhitektuurist, väikevormidest kui ka muust arhitektuuriga seotud tegevustest. Kõik objektid on läbinud Eesti Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu žüriide tiheda sõela ning annavad hea ülevaate Eesti professionaalse arhitektuurikultuuri hetkeseisust.
Sissejuhatuseks Ruum,kus elada, istuda, laulda, võtta leili ja juua vahuveini Kui tänavustele arhitektuuripreemiate nominentidele otsa vaadata, võib tõdeda, et oli koolide ja avaliku ruumi projektide aasta – selle viimase mõiste alla saab lugeda kirjut seltskonda alustades Vana-Kalamaja tänavast ja lõpetades Tartu rohealadel levima hakanud kureeritud elurikkuse-nimelise viirusega (siin muidugi ülekantud tähenduses, sest kes meist poleks viimase paari aasta jooksul seda sõna kasutanud!). Taktikalise sekkumisena avalikku ruumi võib võtta ka rida miniprojekte ehk põhust, meriheinast ja muust looduslikust ehitatud paviljone või siis kogukondliku arhitektuuri uut sümbolhoonet, Logi sauna Tallinnas Linnahalli kõrval tühermaal. Pehmed, püsimatud, vormiesteetikast mööda vaatavad väärtused, projektid, mis ei ole traditsioonilisel kombel „tugevad“ ega „solistid“. Tänavuste premeeritutega on kõik žüriid rõhutanud arhitektuuri ühiskondlikku kaalu ja suunamudivat rolli, nii väljavalitud maastikud kui ka majad tegelevad avaliku ruumi rikastamise ning sellele uute väljendusvormide andmisega. Ammu tuntud tüpoloogiaid – koolimaja, tänav või laululava – mõeldakse ümber just nimelt kasutaja(te) perspektiivist, eesmärgiga panna inimesed suhtlema, tegema neilolemise mugavaks. Lauljad võivad lavale paigutuda mitmel eri viisil, tänav peab turvaliselt mahutama väga erinevaid liiklejaid ning koolimaja võiks olla koht, kus noor tahab olla. Hea arhitektuur on siin kontekstis instrument millegi saavutamiseks, vahel protsessi käimalükkaja, vahel võimalus lasta end üllatada. Tõepoolest, miks ei võiks laulaulava meenutada hambulist merikarpi? Või miks ei võiks neli naist linnavõpsikusse sauna ehitada? Kas kooli aulast saab suure elutoa teha? Tänavu on arhitektuur esil ka haridusliku integratsioonivahendina – kui pärast Narva kolledži valmimist veidi enam kui kümme aastat tagasi ei ole vahepeal olnud põhjust Narvast rääkida, siis tänavu valmis piirilinnas koguni kaks uut koolihoonet ja lasteaed. Aasta restaureerimisprojektiks võib lugeda Rüütelkonna hoone valmimist Toompeal. Ehkki baltisaksa kolonialismipärandit võib selles kontekstis mitmeti tõlgendada, on riik saanud endale esindushoone täis sordiini all luksust ning pole kahtlust, et klaasid kõlisevad siinsete lühtrite all palju väärikamalt. Erakordne on ka kortermaja auhindamine, sest ehkki viimase 20 aasta kinnisvaraarenduse kõige populaarsem toode, on kortermaja oma ülesehituselt ja plaanilahenduselt jäänud väga turukauba nägu, riske uuenemiseks ei ole tahetud võtta. Muidugi on see ka era-ja avaliku sektori vahekorra küsimus, kellele ja kuidas me ehitame. Ankru 8 kortermaja buumivas Põhja-Tallinnas toitub nii sealsest tööstusmiljöö uuestisünnist kui näitab ka sisulise uuenduse võimalikkust arvukate elanikele mõeldud ühisalade näol ühisbüroost ühiskokkamiseni. Tõsi, taskukohaseks eluasemeks seda supermaja veel pidada ei saa, samas on ühisruumide idees sarnasust saksa kultuuriruumis populaarsete kooperatiivmajade ruumiprogrammiga. Koos, mitte eraldi mõtteviis on uue aja märksõnu, mida mingil kujul hakkavad oma arendusprojektidesse kirjutama kõik arendajad, koos-mentaliteet läbib punase joonena kõiki omavalitsuste uusi avaliku ruumi projekte ning loodetavasti hakkab arusaam heast linnaruumist kui ühisest huvist aina enamatele inimestele kohale jõudma. Alati on premeeritud ka arhitektuurieluga seotud sündmusi ja publikatsioone, mis annavad tänasele arhitektuurile põnevama konteksti. Nüüdisaegsele linnaruumile suunatud teravdatud huvi taustal on
ajakohane, et ilmus Eesti linnaehituse ajaloo viimast sadat aastat käsitlev koguteos, kust nii mõnigi praegu uuena tunduv mõte aegade tagant vastu vaatab. Juhuse tahtel keskendusid mõlemad olulisemad arhitektuurinäitused postmodernse pärandi problemaatikale – üks rääkis Linnahallist kui ajastu tippteosest, mis täna laguneb, ning teine 1980. aastate eramutest, iseehitamisest ja hilisnõukogude ruumiparadoksidest.

Triin Ojari
Toimetaja

ENG
Estonian Architecture Awards 2024
The Architecture Awards Yearbook 2024 features the best examples of public buildings, landscape architecture, small forms and other activities in the field of architecture. All works have been carefully filtered by the juries of the Estonian Cultural Endowment, the Estonian Association of Architects and the Estonian Association of Landscape Architects and provide a good overview of the current state of professional architectural culture in Estonia
Introduction
A place to live, relax, sing, take a sauna and drink sparkling wine
When looking at the nominees, we may say that it was a year of schools and public spaces –the latter here stands for a variety of projects starting from Vana-Kalamaja Street up to the curated biodiversity virus spreading in the green areas of Tartu (metaphorically speaking, of course, but I’m sure we have all used the word in the past few years!). Various mini-projects act as tactical interventions in the public space – pavilions made of straw, eelgrass and other natural materials as well as the new iconic building of community architecture, Logi sauna in the wasteland near the City Hall. Soft and impermanent values disregarding the formal aesthetics, projects that do not wish to be “strong” or “soloists” in the traditional sense.
With all this year’s prizewinners, the juries have stressed the social relevance and influential role of architecture, the ѕelected landscapes and buildings aim at enriching the public space and giving it new forms of expression. The well-known typologies –school, street or stage–are reconsidered from the user perspective to make people interact with each other and feel comfortаble. Singers can be arranged on the stage in different ways, the street must safely accommodate a variety of road users and the school building must be a place where young people want to be. In this context, good architecture is an instrument to accomplish something, sometimes a catalyst, sometimes an opportunity to be surprised. Indeed, why can’t the song festival grounds look like a toothy clam? Or why shouldn’t women build a sauna in an urban brushwood? Could the school hall be turned into a living room?
This year, architecture is featured also as an educational integration tool – if there has been no reason to talk about Narva since the college building was completed more than ten years ago, then now there are altogether two new schools and a kindergarten. The restoration project of the year is the Estonian Knighthood House in Toompea. Although the legacy of Baltic German colonialism may be interpreted here in many ways, the state now has a representative building of constrained luxury and glasses will no doubt clink stunningly below all the chandeliers.
Giving an award to an apartment building is equally exceptional, as despite being the most important produce of real estate development in the past 20 years, in terms of design and layout it has remained a mere market product with no real risks taken to renew it. Of course, it also comes down to the relations of the private and public sectors, for whom and how we build. The apartment building at 8 Ankru Street in the booming district feeds on the rebirth of the local industrial ambience while also illustrating the possibility of substantial innovation in the form of numerous communal areas for its residents. The super building cannot be called affordable housing, however, the idea of communal spaces does bear a similarity to the cooperative housing popular in German culture. The concept of togetherness is one of the buzzwords of the age that will probably be soon adopted by all developers, it is the guiding principle in all new local government public space projects and hopefully, the understanding of a good urban space as a common interest will reach increasingly more people.
Awards have usually been given also to events and publications in architectural life which provide contemporary architecture with an intriguing context. Against the backdrop of increased interest in the modern urban space, it is only appropriate that also a book on the past hundred years of the Estonian urban development is published featuring various seemingly new and innovative ideas. Coincidentally, both of the most important exhibitions focused on postmodern heritage –the first on the City Hall as the apotheosis of its time, now falling apart, and the other on private houses, building for yourself, and the spatial paradoxes in 1980s.

Triin Ojari
Editor

Märksõnad:
MTÜ Arhitektuurikirjastus
Unt/Tammik
Kerli Linnat

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Kunst, arhitektuur alla viimati lisatud:

Ehituskunst. Estonian Architectural Review 2003/36-37,
Eesti Arhitektide Liit, 2003, hind: 10,00 eurot

Tallinna illustratsioonitriennaal «Pildi jõud». Tallinn illustrations triennial «Power of pictures»,
Eesti Kujundusgraafikute Liit, 2009, hind: 7,00 eurot

Enno Hallek. Konstakademien, Stockholm, 20 sept - 23 okt 1986; Lunds Konsthall, Lund, 31 jan - 8 mars 1987,
AB Grafisk Press, 1986, hind: 5,00 eurot

Koostanud: Tõnis Vint, Eduard Viiralt. Inimene ja nägemus. Loodus ja fantaasiad,
Kunst, 1983, hind: 6,00 eurot

Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. Koostanud: Kalju Konsin, Trükipakud,
Kunst, 1970, hind: 9,00 eurot

Eesti graafiline disain. Estonian Graphic Design,
Eesti Kujundusgraafikute Liit, 1997, hind: 25,00 eurot

Koostanud: Mai Levin, Eduard Viiralt. 185 reproduktsiooni,
Kunst, 1985, hind: 19,00 eurot

Kunst ja kodu 1986,
Kunst, 1986, hind: 4,50 eurot

Jüri Hain (koostaja), Eesti graafika 1967, 1968, 1969 / Эстонская графика 1967-1968-1969,
Kunst, 1971, hind: 5,00 eurot

Väike Köleri sõnastik,
Eesti Kunstimuuseum, 2001, hind: 10,00 eurot



Kunst, arhitektuur all on 2154 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!