Teema: Kultuur
Pealkiri:
Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahvakultuurisAutor(id): Ants Viires
Kujundaja: Evi Tihemets
Kirjastus: Valgus
Linn: Tallinn
Aasta: 1975
Originaalkeel:
Lehekülgi: 160
Seisukord: kaaned kohati kulunud ja nurkadest natuke katki, sisu korras, raamatukogust kustutatud eksemplar templite ja kirjetega
Mõõdud: 148 × 207 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega
Sisu:
#T216# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 017
Leivajätkuks võeti Soomes koort noortelt mändidelt, mis raiuti ja kooriti kevadel mahlaajal. Kooreribad kuivatati algul väljas, siis küpsetati üle kuumas ahjus, millega neist välja põletati männivaik, mis muidu oleks leivale andnud kibeda maitse. Küpsetatud koorelt kaabiti kõvem väliskiht noaga maha, nii et toiduks läks vaid alumine, niineosa, mis tambiti uhmris või jahvatati käsikivil või veskis peeneks. Algul puhtast rukkijahust tehtud leivataignale segati siis männijahu hulka. Et männikoor oli ainult hädaabi, seda näitavad kauaaegse männikooredieedi kurvad tagajärjed, mida I. Manninenil oli 1919. aastal juhus isiklikult näha Ida-Soomes Ilomantsi metsakülades. Seal oli kaks talve ja üks suvi elatud peamiselt männikoorest. Manninen (1931) kirjutab:
«Ma nägin väikseid lapsi, kelle kõht oli kohutavalt suur ja kõva, rippudes nagu kive täistopitud kott alla. Paljud lapsed ei suutnud üles tõusta, vaid ainult lamasid.»
Samuti olid inimestel jalad paistes, nii et raske oli kõndida. Kohalikud elanikud kinnitasid: «Mida rohkem mändi sa sööd, seda rohkem sa paistesse lähed. Kui sa veel soolaseid toite sööd ja vett jooma pead, siis teeb see paistetuse veel hullemaks. Mida vähem soola tarvitada, seda parem.»
Inimeste isu pärast männikooredieeti oli kustutamatu. Nad ise väitsid: «Mänd murdis meid maha, me peame lakkamatult sööma.»
Siit ka soovitus seda ise mitte järele proovida!
Märksõnad:
puud (bot.)
metsakasutus
puutööd
eesti
rahvakultuur
Hind:
13,00 EURTeema
Kultuur alla viimati lisatud:
Andreas W., Gatlingi kuulipilduja,
Jumalikud Ilmutused, 2008, hind: 4,00 eurot
Irene Tiivel, Inglise vanasõnu eesti vastetega,
Eesti Keele Sihtasutus, 2004, hind: 10,00 eurot
Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Ingrid Sarv, Vanasõnaraamat,
Eesti Raamat, 1984, hind: 6,00 eurot
Kaia Sisask, Noor-Eesti ja prantsuse vaim,
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2018, hind: 14,00 eurot
Veronika Kivisilla, Priit Ratassepp, Jürgen Rooste; toimetanud Katrin Kalamees, Labürint II. Kirjanduse õpik 8. klassile,
Avita, 2007, hind: 14,00 eurot
Sandra Jõgeva, Avalikud ja salajased märkmed,
Kirjastus Koobakene, 2018, hind: 19,00 eurot
Lembit Andresen, Eesti aabits reformatsioonist iseseisvusajani,
Koolibri, 1993, hind: 8,00 eurot
Daniel Pennac, Nagu romaan,
Varrak, 2010, hind: 8,00 eurot
Sami Lotila, Tartu kevad 1996 ehk Siirderiigi zombie´d,
Massimedia, 2014, hind: 6,00 eurot
Friedebert Tuglas, Kriitika VII. Kriitika VIII. Kogutud teosed 10,
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2004, hind: 8,00 eurot
Kultuur all on 4717 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!