Teema: Elulood, memuaarid
Pealkiri: Mälestuste radadel I-IV. Eesti mälu
Autor(id): Johan Kõpp
Kujundaja: kaanejoonistus: Karmo Ruusmaa ; sarja kujundaja Marko Russiver


Kirjastus: Eesti Päevaleht
Linn: Tallinn
Aasta: 2010
Originaalkeel:
ISBN: 9789949452491
Lehekülgi: 784
Sari: Eesti mälu 23

Seisukord: heas korras, kilepakendis raamat

Mõõdud: 152 × 220 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
#T253# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.

Kõpp oli üks suurtest eestlastest, kes alates 19. sajandi viimasest kümnendist mõjutasid ligi viiekümne aasta jooksul Eesti elu, panid aluse meie omariiklusele ja pidid nägema ka selle hävingut. Eesti aja- ja kultuuriloo ühe parima tundja avarapilgulise ja mõistva suhtumisega kirjutatud ning paguluses Rootsis ilmunud kultuuriloolise kallakuga mälestustes «Mälestuste radadel» (I–IV, 1953–1987) jõuab autor meenutustega lapsepõlvest 20. sajandi teise kümnendi lõppu, Esimese maailmasõja, Saksa okupatsiooni ja Vabadussõja aega.

Eesti luteri kiriku juht ja Tartu ülikooli rektor, usuteadlane ja ajaloolane Johan Kõpp sündis 9. novembril 1874 Viljandimaal Holdre vallas kutsari pojana.

Kõpp õppis Valga koolides ja Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetas 1906 Tartu ülikooli usuteaduskonna, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja kauaaegne vilistlaskogu esimees. Ta kuulus ajalehe Postimees toimetusse, oli Pärnu gümnaasiumide usu- ja eesti keele õpetaja ning pikemat aega Laiuse kiriku õpetaja. Kõpp võis tegeliku usuteaduse professorina aastast 1916 esimesena Tartu ülikoolis õpetada eesti keeles, oli 1919–1939 sama aine professor, usuteaduskonna organiseerija ja dekaan, 1923–1928 ülikooli prorektor ja 1928–1937 rektor, ülikooli koguduse eesti pihtkonna õpetaja ja 1939–1944 Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop. Kõpp põgenes 1944. a septembris Rootsi, kus tegutses edasi piiskopi ja 1957. aastani peapiiskopina.

Ta kuulus Kristliku Rahvaerakonna nimekirjas Asutavasse Kogusse ja andis mh lõpliku kuju Eesti iseseisvuse manifestile ning oli 1939–1940 Riiginõukogu liige. Kõpul on olnud suur osa luteri kiriku töö korraldamisel vaba rahvakiriku aate järgi ja Tartu ülikooli rahvusülikooliks kujundamisel. Ta oli kodumaal juhtivalt tegev väga paljudes organisatsioonides. Tartu ülikool valis ta 1934 oma audoktoriks. Johan Kõpp suri 21. oktoobril 1970 Stockholmis ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.


Esitrükid: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953; 1954; 1969; Johan Kõpp'u Nimeline Eesti Kapital, 1987

Sisukord Raamat sisaldab ka: Johan Kõpu mälestuste rajad / Priit Rohtmets

Märksõnad
Kõpp, Johan, 1874-1970
ajalugu
eesti
väliseesti
teoloogid
piiskopid
kultuuritegelased
kirikutegelased
kultuuriajalugu
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Laiuse kogudus
Laiuse
Tartu
mälestused

Sari: Eesti mälu 23

Hind: 16,00 EUR

Teema Elulood, memuaarid alla viimati lisatud:

Tony Oppedisano, Sinatra ja mina. Hilisöisel tunnil,
Ühinenud Ajakirjad, 2021, hind: 20,00 eurot

Sandra Gregory ja Michael Tierney, Unustage, et teil on tütar. Bangkoki Hiltoni vangi Sandra Gregory lugu,
Sinisukk, 2003, hind: 9,00 eurot

elulootekst: Reet Remmel, heliloomingu ülevaade: Mart Humal, Heino Eller in modo mixolydio + CD,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, SE & JS, 2008, hind: 18,00 eurot

Eldor Traks, Sõjakeerises ja vangilaagris,
Olion, 1992, hind: 7,00 eurot

Tom Stone, Suvi Kreeka tavernis. Mälestused,
Pegasus, 2004, hind: 10,00 eurot

Irene Vari, Lapsepõlvelood,
2002, hind: 4,50 eurot

Mart Laar, Eesti suured armastuslood,
Varrak, 2017, hind: 17,00 eurot

Aleksander Warma, Diplomaadi kroonika. Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938-44. Eesti mälu,
Eesti Päevaleht, 2010, hind: 13,00 eurot

Leida Tarand. Toimetanud: Katre Ligi, Mälestused,
Ilmamaa, 2010, hind: 14,00 eurot

Ronald Rüütel, Atarma. Minu elu Siberis,
Faatum, 2002, hind: 4,00 eurot



Elulood, memuaarid all on 4281 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!