Teema: Kultuur
Pealkiri:
Eesti katkupärimus. Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused IAutor(id): Reet Hiiemäe
Kirjastus: Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond
Linn: Võru
Aasta: 1997
Originaalkeel: eesti keel
ISBN: 9935-851-46-3
Lehekülgi: 517
Sari: Monumenta Estoniae Antiquae II 1
Seisukord: kaaned kohati kulunud, sisu korras
Mõõdud: 167 × 260 mm
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega
Sisu:
Monumenta Estoniae Antiquae II
Eesti Muistendid
Mütoloogilised haigused I
EESSÕNA
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae
Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnadeja hiiu-muistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite
rühma esimene teaduslik valjaanne.
Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse. See kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole neid tekste eraldi esile tõstetud. Peale muistendite leidub katkuga seotud ainestikku teisteski folklooriliikides: uskumustes, vanasõnades, kõnekäändudes, vähemal määral rahvalauludes jne. Seda materjali, eriti uskumusi ning rahvameditsiini alaseid teateid on kasutatud ning arvesse võetud sissejuhatavate osade koostamisel. Eesti katkupärimus on huvitav ja mitmekesine. Sellele võib paralleele leida nii ida kui lääne poolt, kuid on ka täiesti omanäolisi jooni. Sissejuhatuses on võrdlevalt käsitletud teiste maade katkupärimust. Kõige rohkem on esitatud võrdlusmaterjali Saksamaaga, paralleele on toodud ka teiste Lääne-Euroopa maade, eelkõige Šveitsi, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaaga, sest neid maid tabasid katkuepideemiad tugevamalt, nende katkupärimus on kõige väljen-dusrikkam ja kirjasõna kaudu ka kättesaadavam. Enesestmõistetavalt kuulub siia skandinaavia katkupärimus, mis on ilmselgelt lähedane muude Lääne-Euroopa maade omaga. Eelnimetatuist mõnevorra erinevad on idaslaavi ning venemõjuliste alade, näiteks leedu ja osalt läti katkumuistendid.
Kommentaarium ja sissejuhatus on ühendatud, lootuses, et selline kombi-
natsioon suurendab ülevaatlikkust. Üheks põhjuseks on see, et liitjuttude puhul hõlmaks kommentaar laiemat üksust, ent seletuste andmine ainult ühe kom-mentaariumi punkti all oleks ebapiisav. Vajalik informatsioon on leitav sis-sejuhatusest vastava pealkirja või tugevama šriftiga esile tõstetud marksõnade alt. Vajalikud markused tekstide autentsuse ja kirjanduslike seoste kohta paik-nevad tekstiosas otse tekstide all.
Väljaande allikmaterjali esindab tuhat kolmsada muistendit ja pärimus-teadet kuni 1990. aastani. Enamus käsikirjalist materjali on pärit Eesti Rah-valuule Arhiivi kogudest. Väiksem osa tekste on kopeeritud Eesti Keele Ins-
tituudi rahvaluule- ja murdekogudest. Vanimad arhiivis leiduvad katkutee-malised üleskirjutused on tehtud 1876. aastal, trükisõnas ilmus esimene ter-viklik tekst 1836. aastal.
Iga teksti juures on kõik olemasolevad andmed—allikaviide. Käsikirjalise kogu nimetusele järgneb köite, lehekülje ja sulgudes jutu number, kogumiskoht järjestusega: kihelkond, vald, küla (kui need on antud), osa tekstide puhul vanadekodu (vndk) või vaestemaja (vstm). Järgnevad koguja nimi, jutustaja nimi ja vanus ning sulgudes kogumisaasta.
Redigeerimisel on originaalkirjapilti muudetud võimalikult vähe. Paran-datud on ilmsed õigekirjavead. Kui ühe ja sama jutu puhul esineb ebajärje-kindlust murde kasutamisel, on mõningatel juhtudel tehtud ühtlustusi. Sõna-seletused on antud raamatu lõpus. Koostajapoolsed täiendused on paigutatud nurksulgudesse, kriipsud nurksulgudes [—] märgivad valjajätteid.
Käsikirjalistest kogudest aitas materjali välja otsida Hannes Vettik, tekstide arvutisse sisestamisel osales ka Signe Susi. Kollaitsioneerimisel oli abiks Ergo Vastrik, redigeerimisel Luule Krikmann. Väljaande ettevalmistamisel oli orga-nisatoorselt tegev Mare Kõiva, mõningast liigendust ja sisuesitust puudutavat konsultatsiooni andis Mall Hiiemae. Raamatu küljendus on Liisa Vesikult.
Hind: -
Hetkel on otsas*
*Jäta enda
märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.
Soovin teavitust raamatu saabumisel:
Eesti katkupärimus. Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused I, Reet Hiiemäe, Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond 1997Palun kontrolli üle punasega märgitud väljad
Vaikimisi me ei teavita raamatukogudest mahakantud, templitega ega keskmisest kulunumas seisukorras eksemplaridest. Kui siiski soovid nende kohta teavitust, siis lisa vastavatele ridadele linnukesed.
Ootenimekirja kandmine on ainult teavituse jaoks, kui raamat saabub poodi. Vormi täitmine ei pane sulle ostukohustust, sest osad väljaanded on haruldasemad kui teised, siis pole meil võimalik kuidagi ennustada täpset aega, millal raamat võib taas müügile tulla.
Teema
Kultuur alla viimati lisatud:
Tiit Kuningas, Võta näpust! Klassikaliste ja rahvapäraste lendlausete varamu,
Ilo, 2010, hind: 21,00 eurot
Juri Lotman, Aleksander Puškin,
Varrak, 2003, hind: 19,00 eurot
Matthias Johann Eisen; koostanud ja järelsõna: H. Tampere, Esivanemate varandus,
Sinisukk, 2000, hind: 13,00 eurot
Koostanud Mall Hiiemäe, Eesti rahvakalender VI,
Eesti Raamat, 1994, hind: 11,00 eurot
koostanud Märt Hennoste, Eesti kirjandus tekstides I. Lugemik keskkoolile,
Avita, 1996, hind: 10,00 eurot
Koostanud Märt Hennoste, Eesti kirjandus tekstides II. Lugemik keskkoolile,
Avita, 1998, hind: 9,00 eurot
Jüri Talvet (koostaja), Maailmakirjandus 2. Romantismist postmodernismini,
Koolibri, 1999, hind: 10,00 eurot
Toimetaja ja järelsõna: Tiiu Viirand, Kõmri saagad,
Kunst, 1998, hind: 15,00 eurot
Uno Ilm, Tõnu Tender, Trellide ja luku taga,
Atlex, 2003, hind: 28,00 eurot
koostanud Katrin Kalamees ja Maritsa Lens, XX sajandi vene kirjandus II. Proosa,
Avita, 2002, hind: 10,00 eurot
Kultuur all on 4616 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!