Raamatute kataloog: Zipp, Friedrich

Teema: Maailma ajalugu
Pealkiri: Peruu pärimused
Autor(id): Ricardo Palma

Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1992
Originaalkeel: hispaania keelest
Tõlkija: Ruth Lias, Sirje Krikk de Mateo
ISBN: 5450018193
Lehekülgi: 430

Seisukord: normaalses seisukorras raamat
Suurus: tavaformaadis pehme kaanega

Sisu:
#T227# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.

Ricardo Paima, ,,pärimusena" (tradiciõn) tuntud kirjandus-žanri looja, sündis ja suri Limas. Tema teekonda siin maailmas raamivad kuupäevad 7. veebruar 1833 ja 6. oktoober 1919, mille vahele mahub kaheksakümmend kuus aastat viljakat ja hästi ela­tud elu.

Tulevane kirjanik tuli ilmale majanduslike võimaluste poolest üsna tagasihoidlikus pealinna kreooliperekonnas ja ajaloolistes oludes, mis suuresti annavad võtme tema loomingu mõistmiseks. Ta sündis üheksa aastat pärast seda, kui Ayacucho lahing (1824) oli põrmustanud Hispaania võimu Lõuna-Ameerikas ja kui Limas ikka veel pulbitses rohkesti asekuningriigi-aegset vaimu, mis kähe ja poole sajandi jooksul oli jätnud linnale oma pitseri. Õpingu-ja noorusaastail mõjutas Paimat äärmiselt vabameelne romantism. Peruu ja Ladina-Arneerika kirjandusringkondades oli see toona väga moes, kuna selles kajastus põlglik hoiak türannia suhtes, mida esindas klassitsism.



Seitsmeteistkümneaastase noorukina kirjutas Paima teatrile ,,kolm ebardlikku tükki" pealkirjadega ,,Timuka õde" (La her-mana del verdugo), ,,Surm või vabadus" (La muerte o la libertad) ja ,,Rodil". Viimane sai populaarseks poliitilise kriitika tõttu, mis ei olnud suunatud selleks ajaks juba surnud nimikangelase, vaid kehtiva võimu vastu; see ümbritses noort kirjameest oreooliga, mille sära kasvas etenduse keelustamise tagajärjel, sest nõuti teatud värsside väljajätmist, mida Paima ei teinud. Brigaadi-kindral Rodil oli Hispaania väejuht, kes pärast Ayacucho lahin-gutki keeldus tunnustamast Peruu iseseisvust ja pani vastu Callao hindluses ,,Real Felipe" 1826. aastani, mil ta lahkus sealt mitte kui võidetu, vaid kui ohvitser, minnes sõjaväeliste auavalduste saatel otse laevale, mis viis ta Hispaaniasse. Autor jutustab, et ta sooritas neile kehvadele draamadele autodafee, ja lõpetab: ,,Võtku Issand minu süükoorma kõrgendamisel arvesse minu kahetsuse siirust ja avameelsust, millega pihin urbi et orbi oma surmapattu kirjanduse vastu", ning lubab edaspidi vältida retsi­diivi", nagu ta vanemas eas — olles põhimõtetelt liberaal, kelleks jäi kogu elu — ei sekkunud ka poliitikasse, mida noorusaastail oli lühemat aega harrastanud, ja andis alati nõu, et see, kes tahab elada kaua ja õnnelikult, hoidugu poliitikast eemale.



Oma elu pühendas Ricardo Paima täielikult kirjandusele ja kultuurile, olgu siis poeedi ja dramaturgina alguses või hiljem aja­kirjanikuna, ajaloolasena — ehkki tal puudus vastav diplom —, pärimuskirjanikuna, Rahvusraamatukogu (Biblioteca Nacional^ direktorina ja keeleakadeemikuna, kuuludes Peruu filiaali liikmena Madridi Kuninglikku Keeleakadeemiasse (Real Academia de la Lengua,). Tema armastatuim ja südamelähedasim tegevus oli jmt Rahvusraamatukogu direktori töö, mis kestis kakskümmend üheksa aastat, hõlmates ajavahemikku 1883— 7972. Teatavasti sai Peruu 1881. aastal Salpeetrisõjas lüüa ja Tšiili väed okupeerisid Lima. Mitme päeva jooksul rüüstati linna ja ohvriks langes ka Rahvus­raamatukogu, mis röövimise ja süütamise tagajärjel kaotas oma hindamatud raamatute ja ürikute kollektsioonid, mida oli sajandeid hoitud. See, mida ei veetud Tšiilisse, müüdi võileivahinna, eest pakke paber iks. Säärases olukorras andis vabariigi president Ri­cardo Paimale määratu ulatusega ülesande — taastada raamatu­kogu, ja Paimast sai ,,kerjusbibliotekaar". 30. novembril 1883 dateeritud kirjas, mille ta saatis entsüklopeedilise haardega nime­kale hispaania kirjandusteadlasele Marcelino Menendez y Pelayole, on lõik: ,,Seega siis pöördub kerjusbibliotekaar kuulsa literaadi poole palvega, et too saadaks almusena oma teoseid ja laiendaks heategevust veelgi, paludes ka oma kõrgestiharitud kolleegidelt Ajalooakadeemias ja Keeleakadeemias toetust vaimuvalgust levi­tavale asutusele, mis on usaldatud pigem minu entusiasmi ja visaduse kui minu tagasihoidlike võimete hoolde." Hispaaniast ja Ladina-Ameerikast voolas kok

Hind: 5,00 EUR

Teema Ajalugu, militaar ja punanurk alla viimati lisatud:

Koostajad: Tiit Rosenberg, Kari Tarkiainen, Soome ja Eesti riikluse juured 1809. aasta tähendus,
Õpetatud Eesti Selts, 2010, hind: 8,00 eurot

Armas Luige, Eesti tuletornid. Fakte ja meenutusi,
Eesti Raamat, 1974, hind: 5,00 eurot

Andrei Hvostov, Mõtteline Eesti (ajaloonägemus),
Eesti Ekspressi Kirjastus, 1999, hind: 13,00 eurot

Meevo Ruus, Meie iselaadsest saatusest. Viimasest jääajast 1939. aastani,
Pro Event, 2010, hind: 12,00 eurot

Paul Liitoja, Olav Mullas, Polguga Suures Isamaasõjas,
Eesti Raamat, 1970, hind: 5,00 eurot

Edmund Ernits, Ma sõjateele läksin…,
Olion, 1990, hind: 9,00 eurot

Armas Luige, Eesti tuletornid,
Eesti Raamat, 1982, hind: 4,00 eurot

Ü. Nõmm, Ideoloogiaküsimused parteitöö praktikas,
Eesti Raamat, 1980, hind: 5,00 eurot

Heino Arumäe, Võitlus Balti liidu loomise ümber 1919-1925,
Eesti Raamat, 1983, hind: 7,00 eurot

Voldemar Pinn, Kolonel Alfons Rebane. Raamat mehest, kes sai Rüütliristi tammelehtedega sõja viimasel päeval,
V. Pinn, 1997, hind: 14,00 eurot



Ajalugu, militaar ja punanurk all on 5829 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!