Teema: Eesti ajalugu
Pealkiri:
Koos oma rahva ajalooga Suures IsamaasõjasAutor(id): Hans Kruus
Kujundaja: Heino Mikiver
Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1971
Originaalkeel:
Lehekülgi: 200
Seisukord: kasutatud raamat, kaaned kohati kulunud ja määrdunud, sisu olemas ja loetav
Mõõdud: 133 × 204 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega
Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL.011
kasutatud raamat, kaaned kohati kulunud ja määrdunud, sisu olemas ja loetav.
SAATEKS
Käesolevas kogumikus on esitatud valimik kirjutisi, kõnesid ja ettekandeid, mis valmisid nende ridade autoril Suure Isamaasõja päevil. Nende palade ühiseks põhieesmärgiks oli tol ajal käimas olnud hiiglaslikus fašismivastases võitluses virgutada, aktiviseerida ja õhutada eestlasi oma rahva ajaloost ammutatud argumentidega. Eesti ajalugu pakkus selleks palju sobivaid ja nii mõistusele kui ka emotsionaalselt tugevalt mõjuvaid fakte.
Eesti ühiskonna suur haridustegelane ja poliitikamees C. R. Jakobson oli juba üle seitsmekümne aasta enne Suurt Isamaasõda oma rahva poliitiliseks äratamiseks ja aktiviseerimiseks appi võtnud ajaloo. Ta oli seda teinud eriti esimeses oma «Kolmest isamaakõnest», mis jõudis avalikkuse ette 1868. aastal. Ka hiljem on ta oma rohkearvulistes sõnavõttudes ja kirjutistes ikka ja jälle paljastanud ja rõhutanud neid lepitamatuid vastuolusid, mis olid tekkinud ja püsinud aastasadu Baltimaadele tunginud saksa agressorite ja kohalike põlisrahvaste vahel.
C. R. Jakobsoni reaktsioonilised vastased olid püüdnud mitmel teel kummutada tema ajalookontseptsioone ja meelestada eesti ühiskonda väitega, et eestlaste ja saksa agressioonist sündinud ülemkihude vahel peaks valitsema rahu, mis kosutavat. Üks neist sulemeestest väitis, et Jakobson on oma isamaakõnedega heitnud rahva keskele tungla, mis kahj ustavat rahu kohaliku rahva ja saksa anastajate vahel.
Kas võis Suure Isamaasõja päevil jätta kustunult mineviku kolikambrisse selle mõjukalt valgustava tungla — eesti rahva ajaloo? Ei, tuhat korda ei! Ajalugu pidi tõusma meie ühiskonnale teenäitajaks, säravaks valgusallikaks meie rahvale hiiglaslikus võitluses, mis oli temale heitluseks elu ja surma peale tema enda tuleviku pärast. Selle veendumuse ja tahte mõjul toimuski eesti rahva ajaloost, tema kaugemast ja lähemast minevikust hulga momentide rakendamine reas polütpropa-gandalistes käsitlustes. See kõik oli ajendiks ka nende ridade kirjutajale nende palade puhul, mis on esitatud valimikuna käesolevas kogumikus.
Autori arvates moodustavad need mitmeti huvipakkuva peatüki meie ajaloolises publitsistikas. Sündinud peamiselt evakuatsioonitingimusis Nõukogude tagalas, üsna vähese ajalooalase kirjanduse ja vajaliku allikmaterjali najal, ei saanud nad kujuneda küllaldaselt uurimislikeks. Õieti polnud seda tol ajal vajagi. Nad täitsid oma poliitilist funktsiooni ilma selletagi.
Enamik neist on kirjutatud n.-ö. põlve peal sõjaaegse tagala rännuteedel. See asjaolu andis nende artiklite ja kõnede temaatikale vahest suurema värskuse, kajasta-des vastavais ajalõikudes esilekerkinud aktuaalsemaid päevaprobleeme, mis innustasid autorit otsima sellekohaseid ajaloolisi paralleele.
Nii sündinud artiklitel ja ettekannete tekstidel oli oma osa meie ühiskonna fašismivastases meelestamises ja ideoloogilises kasvatuses Suure Isamaasõja tingimusis. Kui uuritakse ja tahetakse lähemalt tundma õppida selles sõjas osaliste inimeste poliitilise meelsuse kujunemist, siis ei saa kuidagi mööda minna ka ajaloo rakendamisest fašismivastases võitluses. Autor loodab, et need kirjutised võiksid tänagi huvitada meie nooremat põlvkonda.
Sealjuures tuleb muidugi silmas pidada, et needki kirjatükid on teatava kindla ajaloojärgu produktid, milles ka j astuvad tolleaegne kõnepruuk ning ajalooteaduse arengutase ja tõekspidamised. Samuti peab rõhutama, et rakendades eesti rahva ajalugu mõjuka vahendina meie sõjaaegse ühiskonna õhutamisel ja tugevdamisel fašismivastases võitluses, polnud autor sugugi arvamisel, et tema käsitlus hõlmab nõukogude patriotismi sügavaimat allikat. Nõukogude rahvaste patriotismi juured ja allikad olid nii Suure Isamaasõja päevil kui ka sellele eelnenud perioodidel ja muidugi tänapäevalgi hoopis laiemad ning mitmekülgsemad. Need on kujunenud töölisklassi ja Kommunistliku Partei revo lutsioonilise võitluse aastail ja tugevalt juurdunud meie ühiskonna mullapinna sügavustesse.
Et säilitada käesolevas kogumikus toodud sõjaaegsete tekstide dokumentaalsust, on need siin esitatud oma esialgses redaktsioonis. Esimesena toodud kirjutis, mis hiljem koostatud, «Mälestusi ja kommentaare», on mõeldud üldiselt orienteeriva sissejuhatusena raamatus esitatud probleemistikule.
Hind:
9,00 EURTeema
Eesti ajalugu alla viimati lisatud:
Koostanud Vladimir Raudsepp, Inimesed, olge valvsad!,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, hind: 7,00 eurot
Herbert Lindmäe, Suvesõda Tartumaal 1941,
H. Lindmäe, 1999, hind: 33,00 eurot
Oliver Pagel, Odette Kirss, Rakvere linnuse ajalugu,
Tänapäev, 2008, hind: 10,00 eurot
Virkko Lepassalu, Riigipiir,
Pegasus, 2010, hind: 12,00 eurot
koostaja ja toimetaja Eve Pärnaste, Eesti Kongress siis ja praegu,
Riigikantselei, SE & JS, 2000, hind: 11,00 eurot
Heikki Rausmaa, Tuglase leek loidab. Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu,
Eesti Keele Sihtasutus, 2008, hind: 8,00 eurot
Einar Lundborg, Soomusautoga Eesti Vabadussõjas. Minu rindeelamusi 1919–1920,
Grenader, 2012, hind: 8,00 eurot
Jaan Ellen, Kuhu kõik nad jäid? 14. juuni 1941. 2. osa,
J. Ellen, 1995, hind: 2,00 eurot
Valter Udam, Talust taluni. Põllumajandus läbi aegade,
Ilo, 1994, hind: 7,00 eurot
Koostanud Tiiu Reimo, Eesti raamatu kronoloogia,
Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000, hind: 9,00 eurot
Eesti ajalugu all on 3340 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!