Teema: Folkloor ja etnograafia
Pealkiri:
Käegakatsutav / The tangible. Studia Vernacula 5/2014Autor(id): Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu
Kujundaja: Kristjan Mändmaa ja Kaido Kivitoa
Kirjastus: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Linn:
Aasta: 2014
Originaalkeel:
ISBN: 9789985408537
Lehekülgi: 182
Sari: Studia Vernacula 2014/5
Seisukord: normaalses korras raamat
Mõõdud: 244x170
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega
Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 229
Studia Vernacula pealkiri on „Käegakatsutav”. Jätkuvalt on ajakirja sihiks panustada rahvusteadustesse ning pakkuda käsitöökultuurile ja käelisele pärandile kohtumispaika akadeemilise mõttega.
Studia Vernacula 2014 avab tõlkeartikkel „Artefaktid ja asjade tähendus”, kus antropoloog Daniel Miller arutleb selle üle, kuidas inimesed asju korrastavad ja kuidas asjad omakorda inimeste elu korraldavad.
Numbris ilmub kolm algupärast uurimusartiklit, mis on kõik pärit TÜ VKA pärandtehnoloogia magistrite sulest
Veinika Västrik tutvustab artiklis „Lõimeripstehnikas põrandakatete kudumine Avinurmes 1950.−1970. aastatel kui piirkondlik pärandoskus” põrandakatte tüüpi, mille puhul kanga pikisuunaliste lõimede alt ei paista koelõngad välja ning geomeetrilisi mustreid moodustatakse kontrastsetes toonides lõimede abil. Selgub, et Avinurme vaipadele oli omane eripärane kompositsioon, nähtus kujutas endast piirkonna naistele olulist sissetulekuallikat ning mõjutas laialdase müügitegevuse tõttu kogu Eesti sisustuskultuuri.
Andres Rattasepp koos kaasautori Vladimir Jarõšiga annavad artiklis „Kasetohust punutud Eesti ala märsid: eripärad ja valmistamine” ülevaate Eesti märssidest,
võrreldes neid naabermaade märssidega. Autorid toovad välja Eesti-päraste märsside valmistamisel kasutatud ainulaadsed tehnoloogilised lahendused ning pakuvad välja Eesti märsside tüpoloogia.
Ülli Kont tutvustab artiklis „Helmevöö – kas linnasakste poekaup või Eesti talunaiste käsitöö?” Eesti etnograafilise pärandi vähetuntud nähtust,
helmestikandiga kaetud meeste nahkvöid. Autor julgustab helmevöid tänapäevalgi kandma lisandina meeste rahvarõivaste juures või koos muu piduliku riietusega.
Studia Vernacula lugejale juba tuttav Soome arhitektuuridoktor ja palkehituseõpetaja Janne Jokelainen Seinäjoki Rakenduskõrgkoolist tutvustab artiklis „Vanade puitakende renoveerimine energiatõhususe parandamiseks” enda juhtimisel läbi viidud laboratoorsete katsete ja soojusjuhtivusarvutuste metoodikat ja tulemusi.
Studia Vernacula 2014 ülevaadete rubriigis esitleme kahte käsitöökultuuriga lähedalt seotud 2014. aasta teadussündmust. Marko Uibu annab ülevaate 2014. suvel Tallinnas toimunud Euroopa
rakendusantropoloogide võrgustiku (EASA Applied Anthropology Network) kohtumisest. Antropoloogid saavad oma oskusi kasutada väga erinevates valdkondades, näiteks tootearenduses, sotsiaalprobleemide lahendamisel või hääbuvate traditsioonide jäädvustamisele ja kestmisele kaasaaitamises.
Ave Matsin tutvustab lugejaile 2013. aastal Viljandis pärandoskuste uurimisele pühendatud seminari „Päritud oskused. Visuaalse dokumenteerimise võimalused”.Paarikümneaastase töökogemusega režissöör, operaator ja toimetaja Imre Annus annab sissevaate, millest pärandtehnoloogilise oskuse filmimist alustada ja millistele aspektidele töö käigus tähelepanu pöörata.
Studia Vernacula 2014 tutvustab kahte käsitöösündmust. 2014. aasta pakaseliste jaanuariilmadega toimusid Viljandi lähistel müravaba metsatöö päevad, kus tööd tehti kirveste, käsisaagide ja hobustega ning demonstreeriti moodsaid hobutöövahendeid. Aprillis 2014 toimusid rahvusvahelised Põhjala palkehituspäevad, kus heideti pilk palkehitusoskuse kui Põhja-Euroopa ühispärandi hetkeseisule ja tulevikuväljavaadetele.
Huvitavamate üliõpilastöödena avaldame lühikokkuvõtte kahest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava 2014. aastal kaitstud magistritööst. Need on Andres Rattasepa magistritöö „Kasetohust punutud eesti märsside tehnoloogilised eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused” ja Inna Raua magistritöö pealkirjaga „Vändra kihelkonna naiste traditsioonilised rahvarõivad: komplektide koostamine ja valmistamine tänapäeval”
Eessõna, sissejuhatus ja artiklite kokkuvõtted inglise keeles.
Märksõnad:
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Studia Vernacula
käsitöö
eesti
soome
rahvakunst
aineline kultuur
kangakudumine
vaibad
kasetoht
punumine
tikandid
vööd
puit
aknad
renoveerimine
puutööd
pärandtehnoloogia
artiklikogumikud
Hind:
8,00 EURTeema
Folkloor ja etnograafia alla viimati lisatud:
Piret Õunapuu, 101 Eesti vana aja asja,
Varrak, 2015, hind: 11,00 eurot
Mall Hiiemäe, Arved Luts, Heiki Pärdi, Gea Troska, Igor Tõnurist, Aino Voolmaa , Anne Vaserik (toimetaja), Esivanemate varandus. Rahvateaduslik teatmik,
1993, hind: 8,00 eurot
A. Reitsak, Valimik vene vanasõnu eesti vastetega,
Valgus, 1969, hind: 6,00 eurot
Marju Kõivupuu, Eestlase eluring,
Varrak, 2015, hind: 18,00 eurot
Mari-Ann Remmel, Vennaste ja vete vald,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2017, hind: 18,00 eurot
Anu Vissel, Lastepärimus muutuvas ühiskonnas,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, hind: 22,00 eurot
Arvo Krikmann, Sissevaateid folkloori lühivormidesse 1. osa,
TÜ Kirjastus, 1997, hind: 15,00 eurot
Külä nii kynõli. Valik seto pajatuisi,
Võro Instituut, 1999, hind: 5,00 eurot
koostanud ja toimetanud Paul Hagu, Leeloantoloogia I. Lüroeepika,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, hind: 12,00 eurot
Koostanud Arvi Ränk; järelsõnad: Õie Ränk, Jaan Napa, Eesti etnograafia sõnaraamat,
Eesti Keele Instituut, 1996, hind: 14,00 eurot
Folkloor ja etnograafia all on 182 raamatut. Klõpsa
siia, et näha täielikku loendit!