Teema: Kultuur
Pealkiri: Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahvakultuuris
Autor(id): Ants Viires
Kujundaja: Evi Tihemets


Kirjastus: Valgus
Linn: Tallinn
Aasta: 1975
Originaalkeel:
Lehekülgi: 160

Seisukord: kaaned kohati kulunud ja nurkadest natuke katki, sisu korras, raamatukogust kustutatud eksemplar templite ja kirjetega

Mõõdud: 148 × 207 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
#T216# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 017

Leivajätkuks võeti Soomes koort noortelt mändidelt, mis raiuti ja kooriti kevadel mahlaajal. Kooreribad kuivatati algul väljas, siis küpsetati üle kuumas ahjus, millega neist välja põletati männivaik, mis muidu oleks leivale andnud kibeda maitse. Küpsetatud koorelt kaabiti kõvem väliskiht noaga maha, nii et toiduks läks vaid alumine, niineosa, mis tambiti uhmris või jahvatati käsikivil või veskis peeneks. Algul puhtast rukkijahust tehtud leivataignale segati siis männijahu hulka. Et männikoor oli ainult hädaabi, seda näitavad kauaaegse männikooredieedi kurvad tagajärjed, mida I. Manninenil oli 1919. aastal juhus isiklikult näha Ida-Soomes Ilomantsi metsakülades. Seal oli kaks talve ja üks suvi elatud peamiselt männikoorest. Manninen (1931) kirjutab:
«Ma nägin väikseid lapsi, kelle kõht oli kohutavalt suur ja kõva, rippudes nagu kive täistopitud kott alla. Paljud lapsed ei suutnud üles tõusta, vaid ainult lamasid.»
Samuti olid inimestel jalad paistes, nii et raske oli kõndida. Kohalikud elanikud kinnitasid: «Mida rohkem mändi sa sööd, seda rohkem sa paistesse lähed. Kui sa veel soolaseid toite sööd ja vett jooma pead, siis teeb see paistetuse veel hullemaks. Mida vähem soola tarvitada, seda parem.»
Inimeste isu pärast männikooredieeti oli kustutamatu. Nad ise väitsid: «Mänd murdis meid maha, me peame lakkamatult sööma.»
Siit ka soovitus seda ise mitte järele proovida!

Märksõnad:
puud (bot.)
metsakasutus
puutööd
eesti
rahvakultuur

Hind: 13,00 EUR

Teema Kultuur alla viimati lisatud:

Marika Nugis, Sirje Ääremaa, Õigekirjaharjutusi I. Kirjavahemärgid,
M. Nugis, 2003, hind: 7,00 eurot

Peep Nemvalts, Aluse sisu ja vorm. Alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles,
Eesti Keele Sihtasutus, 2000, hind: 6,00 eurot

Emakeele Seltsi aastaraamat (44-45),
Emakeele Selts, 2000, hind: 7,00 eurot

Lugu Igori sõjaretkest,
Eesti Raamat, 1965, hind: 6,00 eurot

Mart Mäger, Linnud rahva keeles ja meeles,
Eesti Raamat, 1969, hind: 16,00 eurot

Eesti Keele Instituut; koostanud ja toimetanud Katrin Hallik ja Katre Kasemets, Et lugeja võiks tulla. Artiklite kogumik,
Eesti Keele Sihtasutus, 2010, hind: 5,00 eurot

Koostanud Brigitta Davidjants, Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest,
Eesti Gei Noored, 2010, hind: 15,00 eurot

Riina Reinsalu. Toimetanud Helika Mäekivi, Lepingukeel,
Keelehooldekeskus, 2016, hind: 6,00 eurot

Tiit Hennoste. Toimetanud Külli Habicht, Kuidas teha ja esitada ettekannet?,
Keelehooldekeskus, 2017, hind: 7,00 eurot

toimetanud Peeter Helme, Kaia Sisask, Kius olla julge. Luuletajad luulest. 21 esseed,
Kite, 2011, hind: 17,00 eurot



Kultuur all on 4727 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!