Teema: Määrajad
Pealkiri: Eesti NSV linnud
Autor(id): Eerik Kumari

Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus
Linn: Tallinn
Aasta: 1954
Originaalkeel:
Lehekülgi: 414

Seisukord: kohati kulunud ja pisut määrdunud kaaned, sisu normaalses korras

Mõõdud: 175 × 265 mm
Suurus: suures formaadis, kõvade kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 027

EESSÕNA
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei XIX kongressi direktiivid ning NLKP Keskkomitee 1953. a. septembripleenumi ja 1954. a. veebruari-märlsipleenumi otsused meie põllumai andus e edasise arendamise ning toiduainete ja laiatarbekaupade külluse loomise kohta seavad suuri ülesandeid kõigile meie maa teadlastele, sealhulgas ka zooloogidele. Need otsused on kindlaks aluseks ka ornitoloogilise töö arenemisele ja edasisele kasvule Nõukogude Liidus. Selle eriala teaduslike töötajate ülesandeks on viia linnuteadusliku uurimise teoreetiline tase maailmas esikohale ja välja selgitada ning majanduslikuks käsutamiseks kättesaadavaks teha kõik need varjatud reservid, mis peituvad kohalikus ünnustikus.
Meie kodumaa arvurohke linnuriigi kaasatõmbamisel sotsialistliku ühiskonna inimese teenistusse seisab ees veel palju tööd. Fauna rekonstrueerimine juurdevõidetavail maa-aladel, uute kasulike linnuliikide sisse-ialumine ja inimese tahte järgi pesitsema kinnistamine, kohaliku linnusliku kasulike liikide isendite arvu suurendamine neile soodsate elutingimuste loomise teel, massiliselt esinevate vormide süsteemikindel uurimine nende arvukuse prognoosimiseks ja koostise valitsemiseks, väheuuritud ja puudulikult tuntud vormide süvendatud uurimine nende osatähtsuse hindamiseks inimesele — need on ainult osa suurtest ülesannete ringist, mille lahendamist ei saa teostada ilma ornitoloogide osavõtuta. Bioloogiliste meetodite väljatöötamine võitluseks kahjulike putukatega ja närilistega nõuab putuktoiduliste linnuliikide, kulliliste ja kakutiste bioloogia uurimist — ülesanne, mis on kiireloomuline ja mida me ei tohi edasi lükata. Lindude rände uurimine Eesti NSV territooriumil, samuti ka lindude parasi-toloogiline uurimine, millest eriti viimane on meil seni täiesti söödis, vajab oskuslikke töökäsi. Kõigi nende tööde edukas teostamine on aga võimalik ainult kohaliku linnusliku liigilise koostise, leviku ja eluviisi põhjaliku tundmise alusel.
Eesti NSV tingimustes tundub enamik neist ülesannetest nii mõnelegi alles uudsena ja võõrana. Kodanliku korra" väärarvamuste alusel käsitati metsikult elutsevat loomastikku ainult vähetähtsa jahisaagi allikana. Linnusliku tõeline osatähtsus iga maakoha looduse ja koos sellega ka inimese elus selgub meile õiges valguses alles laialdaste teaduslike uurimistööde tulemusena, mis on võimalikud üksnes sotsialistliku korra tingimustes. Sellepärast on vaja lindudele kui kohaliku looduse tähtsale koostisosale pöörata ka sellist tähelepanu, mida nad tegelikult väärivad.
Nagu teada, on viimaseks kokkuvõtteks eesti lindudest rohkem kui veerandsaja aasta eest (1927) ilmunud M. H arm s i «Eesti linnustik». See juba ammu müügilt lõppenud teos on tänapäeval tublisti vananenud. Kümme viimast nõukogude aastat on linnuteaduslikku uurimistööd Eesti NSV-s edasi viinud sellises ulatuses, mis kodanliku korra tingimustes oleks nõudnud aastakümneid.
Tarvidus ajakohase kokkuvõtte järele eesti lindudest on ilmne. Selle lünga täitmiseks on praegu viimane aeg, sest teadus ei saa edasi areneda, kui tema uuemaid tulemusi pole võimalik populariseerida. Oma ülesannetesse ei saa teadlikult suhtuda ka põllu-, metsa- ja jahimajanduse töötajad, kui nad ei tunne oma tegevusalal esinevaid linde. Kõrgemates õppeasutustes, koolides ja praktikute seas tuntakse pikemat aega suurt puudust Eesti NSV ala linde käsitleva raamatu järele, ja see puudus on muutumas isegi juba pidurdajaks lindude tundmaõppimisel ja uurimisel. Seda eriti nüüd, kus polütehnilise hariduse andmine kasvavale noorsoole on tunnustatud tähtsaks riiklikuks ülesandeks.
Kõigi nende nõuete rahuldamiseks ongi kirjutaiud «Eesti NSV linnud». Sellest tulenevalt on raamat vähem lakooniline määraja, kui just võimalikult täielikult kohalikke olusid peegeldav «väike fauna». Linde kirjeldavale süstemaatilisele osale eelneb üldosa, mis püüab anda ülevaate ornitoloogiliste uurimiste kaasaegsest seisust. Vajadus selle järele on rohkem kui ilmne, sest eestikeelses kirjanduses pole ainsatki teost, mis võimaldaks asjahuvilistel saada teatmeid ornitoloogilistest üldprobleemidest. Seoses sellega sisaldab üldosa tekst paljude üldbioloogiliste mõistete ja oskussõnade seletusi, mida tundmata pole võimalik lugeda ornitoloogilist kirjandust ega kirjeldada linde ja nende elu. Oskussõnade ja mõistete kiiremaks leidmiseks olgu tähelepanu juhitud raamatu lõpus leiduvale registrile.
Süstemaatilises osas esitatud andmed (liigi morfoloogiline kirjeldus, levik, ränne, bioloogia) on täiel määral saadud eesti lindude uurimisel. Määramistabelite koostamisel on lähtutud samuti originaalmaterjalist, võrreldes seda olemasolevate parimate määrajatega. On peaaegu ammendavalt läbi vaadatud Eesti NSV teaduslikud muuseumikogud, Eesti NSV ala käsitlev ornitoloogiline kirjandus, olemasolevad käsikirjade arhiivid, rea kohalike ornitoloogide ekskursioonipäevikud, ja nii saadud materjalile kir-jallkult või suuliselt lisa hangitud mitmetelt linnuteadlastelt. Eestikeelsete linnunimede osas on vajalikuks osutunud teostada mõningaid muudatusi. Varem tarvitusel olnud kirjakeelsed ja samuti rohkem levinud rahvapärased nimed on toodud sünonüümidena.
Lindude süsteemi ja venekeelsete linnunimede osas on üldiselt järgitud Nõukogude Liidu juhtivat ornitoloogi prof. G. P. Dementjevit (Moskva). Ladinakeelsete linnunimede osas on arvestatud ka NSV Liidu «Suure fauna» seni ilmunud lindudeköiteid. Enamtarvitatavad ladinakeelsed sünonüümid ja sellised, mida on sagedamini käsutatud Eesti NSV ala käsitlevas vanemas kirjanduses, on samuti esitatud.
Raamat võimaldab mahalastud ja prepareeritud lindude määramist ja iga liigi (välja arvatud eksikülalised) bioloogiaga tutvumist. Elusate lindude tundmaõppimiseks looduses, mis praktikute hulkadele on veelgi tähtsam, võiks käsutada eri raamatuna ilmunud «Eesti lindude välimäärajat» '.
Esitades nüüd «Eesti NSV linnud» lugejaskonnale, ei saa autor märkimata jätta väärtuslikku kaasabi, mida ta raamatu koostamisel on saanud oma kaastöötajatelt. Kõrgelt tuleb hinnata Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi zooloogiasektori kollektiivi aktiivset osavõttu käsikirja valminud osade järjekordsetest arutlustest ja korrektuurist, sealhulgas eriti . noorema teadusliku töötaja Loreida P õ d e r i kaasabi käsikirja kontrollimisel. Rida meie eriteadlasi, nende seas eriti G. Vilbaste ja Eesti NSV Riikliku Loodusteaduste Muuseumi töötaja A. Mank on oma seniavalda-mata andmeid tööks käsutada lubanud. Raamatu on originaalobjektide või parimate allikmaterjalide järgi hoolikalt illustreerinud Tartu Riikliku
Ülikooli zooloogia kateedri laborant A. Rõndin. Värvitahvlid selle teose jaoks on valmistanud kunstnik I. K a m d r o n. Neile kõigile kuulub autori täielik tunnustus. Fotod linnupesadest ja lindude elupaikadest pärinevad autorilt.
Erilist tänu võlgnen oma naisele Aino Kumarile, kes paljude aastate vältel minu väsimatu matkakaaslasena on aidanud koguda arvukaid originaalvaatlusi eesti lindudest, neid ja kirjanduslikke andmeid sisse kandnud ornitoloogilisse kartoteeki ja samuti ka raamatu kirjutamise protsessis olnud kirjutajale asendamatuks abiliseks.
Töötamine raamatuga toob kahtlemata ilmsiks vigu ja ebatäpsusi, mis vajavad parandamist. Nende teatamise eest on autor kõigile ka edaspidi tänulik. Kõik soovid raamatu kohta palun saata aadressil: Tartu, Aia tän. 21, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut.


Tartu, jaanuar 1954. E. Kumari

Hind: 10,00 EUR

Otsing autori järgi:

Eerik Kumari, Eesti lindude välimääraja,
Valgus, 1984, hind: 10,00 eurot

Eerik Kumari, Punane raamat,
Valgus, 1982, hind: 3,00 eurot

Eerik Kumari, Looduskaitse,
Valgus, 1973, hind: 9,00 eurot

Toimetanud Eerik Kumari, Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 1958 (51. osa),
Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, hind: 4,50 eurot

Toimetanud Eerik Kumari, Eesti meresaarte linnustik,
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts, 1967, hind: 8,00 eurot

Toimetanud: Jaan Eilart, Eerik Kumari, Taimestiku ja loomastiku looduskaitsest,
Valgus, 1967, hind: 5,50 eurot

Toimetanud: Eerik Kumari, Linde kahel pool Soome lahte. Lintuja Suomenlahden kahdella puolella. III Eesti-Soome ornitoloogide päeva tööd,
Valgus, 1970, hind: 10,00 eurot

Eerik Kumari, Ornitoloogiline kogumik III,
1963, hind: 11,50 eurot

Eerik Kumari (toimetaja), Lindude rändest Eestis. Ornitoloogiline kogumik V,
1971, hind: 7,00 eurot

Toimetanud: Eerik Kumari, Lindude käitumine,
Valgus, 1978, hind: 8,00 eurot

Eerik Kumari, Kuidas vaadelda linde,
Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, hind: 6,00 eurot

Teema Loodus alla viimati lisatud:

Aare Mäemets, Eesti NSV järved ja nende kaitse,
Valgus, 1977, hind: 8,00 eurot

Fred Jüssi, Rebasetund,
Valgus, 1977, hind: 4,00 eurot

Koostanud: Vilma Kuusk, Taimede välimääraja. Käsiraamat kõrgemate taimede tundmaõppimiseks,
Valgus, 1972, hind: 5,00 eurot

Annika Poldre, Riina Tammsaar (toimetajad), Uude aastatuhandesse. Mis oli? Mis on? Mis tuleb?,
Maalehe raamat, 1995, hind: 3,50 eurot

Ahto Oja, Külli Keerus, Marek Järvik, Georg Tamm, Kristel Joonasson, Maaris Raudsepp, Kaarel Relve, Nele Veski, Kaja Riiberg, Külliki Tafel, Andres Viia, Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Inimese ja looduse vaheline tasakaal kui jätkusuutlikkuse aluspõhimõte,
Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn, Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2003, hind: 9,00 eurot

Jaan Viidalepp, Liblikate määraja,
Valgus, 1971, hind: 18,00 eurot

Toomas Aas, Peep Kalv; toimetaja: Rein Veskimäe, Eesti taevaatlas. Kaardid,
Rein Veskimäe, 2000, hind: 6,00 eurot

Koostanud Liina Eek, Toomas Kukk, Maismaa võõrliikide käsiraamat,
Keskkonnaministeerium, 2013, hind: 4,00 eurot

Tiit Randla, Elus Arktika,
Valgus, 1990, hind: 3,00 eurot

Aare Mäemets, Matk Eesti järvedele,
Eesti raamat, 1969, hind: 2,50 eurot



Loodus all on 1868 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!