Teema: Majandus, poliitika
Pealkiri:
Eesti majanduse teataja 10 (185) 2006Autor(id): Peatoimetaja: Aime Hendre
Kirjastus: Teataja
Linn: Tallinn
Aasta: 2006
Originaalkeel:
ISBN: 14064499
Lehekülgi: 90
Seisukord: kasutatud ajakiri, normaalses seisukorras
Suurus: suures formaadis, pehmete kaantega
Sisu:
Eesti majanduskroonika: III kvartal 2006
Valik olulisi Eesti majanduselu andmeid, lühiuudiseid ja -sõnumeid 2006. aasta III kvartali kohta.
Avaldatud on Eesti majanduse põhinäitajate tabelid.
Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide väliskaubandus 2006. aastal
2006. aasta esimese poolaasta majanduskasv Euroopa Liidus oli üks viimase kümnendi kiiremaid, siiski jäi kaubavahetuse bilanss nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus tervikuna negatiivseks. Riigikogu Kantselei nõunik Hilma Naaber analüüsib Eesti ja Euroopa riikide väliskaubandust. Artiklis on esitatud ELi väliskaubanduse olulisemad arvandmed.
Vaade lähiajalukku:
Eesti välismajandustegevuse reformidest aastatel 1990-1992
Artikkel põhineb konverentsil “Majandusreformid. Taasiseseisvunud Eesti esimese valitsuse aeg 1990-1992” tolleaegse Eesti Riikliku Välismajandusameti peadirektori Mehis Pilve peetud ettekandel, kus antakse ülevaade Eesti majanduslikest välissidemetest, välismajandustegevuse arengust ja välisinvesteeringutest.
Kuidas läheb Soomel
Juulist alates on Soome Euroopa Liidu eesistujamaa. Soome majanduselus on üks paremaid aastaid. Majanduskasvu peamisi eestvedajaid on investeeringud koolitusse ning teadus- ja arendustegevusse. EASi Soome välisesindaja Valdar Liive käsitleb majandusedu põhjusi ja Soome ettevõtmisi eesistujamaana.
Soome uus aktsiaseltsiseadus
Uue seaduse eesmärk on parandada Soome konkurentsivõimet. 1. septembril 2006 jõustunud uus aktsiaseltsiseadus on ettevõtlussõbralikum, aktsiaseltsi asutamine on lihtsam kui varem. Märkimisväärne muudatus on, et aktsial puudub kohustuslik nimiväärtus. Advokaadibüroo Hedman Osborne Clarke advokaat Kalle Pedak vaatleb aktsiaseltsiseaduse ülesehitust ja sätteid.
Eesti äriseadustiku eelseisvatest muudatustest
Riigikogus on menetluses äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eesmärk on edendada ettevõtlusvabadust ja vähendada bürokraatiat. Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid advokaat Alan Biin keskendub kahele kavandatavale muudatusele, mis on seotud tegevusalade registreerimisega ning menetlustähtaegade lühendamise ja kiirmenetlusega.
RTJ 17 – Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid
Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 17, mis võeti vastu 2005. aastal, on tehtud kaks korda muudatusi. IMG Numeri OÜ vanemraamatupidaja Helen Kullerkupp annab ülevaate juhendi põhilistest punktidest ning kirjeldab viimaseid muudatusi.
Avaldatud on Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 17 “Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid” (muudetud 2006) terviktekst.
Käibemaksust kinnisasja võõrandamisel
Maksu- ja tolliameti kaudsete maksude talituse peaspetsialist Lea Kruus pöörab põhitähelepanu sellise kinnisasja võõrandamise käibele, kus maksustamine või maksustamata jätmine on otseselt seotud kinnisasja mõistega käibemaksuseaduses ning üleminekusätete rakendamisega konkreetsetes tehingutes.
Euroopa Liidu rändtöötaja laste sotsiaaltoetused
Sotsiaalkindlustusameti välissuhete osakonna juhataja asetäitja Reet Kabi vaatleb üksikasjalikult perede õigust saada Euroopa majanduspiirkonna riigis perehüvitist. Näitena kirjeldatakse hüvitise maksmist kahe erineva peremudeli ning puudega last kasvatava pere puhul. On esitatud andmestik lastetoetuste suurusest ning laste vanusepiirist Euroopa majanduspiirkonna riikides ja Šveitsist.
Õigus tervise kaitsele – põhiseadus versus tegelikkus
Õiguskantsleri nõunik Mari Amos analüüsib Eesti elanike õigust tervise kaitsele ja arstiabi saamise tegelikke võimalusi. Artiklis märgitakse, et ravikindlustussüsteem ei taga võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi. Näiteks oleneb arstiabi kättesaadavus elukohast ja sissetulekust, sama kehtib taastusravi puhul.
Euroopa Liidu kodakondsus – uus seadus, uued võimalused
Uus Euroopa Liidu kodaniku seadus jõustus 1. augustil 2006. Siseministeeriumi kodakondsus- ja migratsioonipoliitika osakonna peaspetsialisti Jane Esteri artiklis vaadeldakse, kelle suhtes seadust kohaldatakse ning millised on muudatused varem kehtinud korraga võrreldes.
Avaldatud on Euroopa Liidu kodaniku seadus ja ELi kodaniku ja tema perekonnaliikme elamisõiguse taotlemise, andmise ning selle pikendamise ja lõpetamise kord.
Töövõimetuslehest ja töövõimetushüvitisest
1. septembrist 2006 muudeti töövõimetuslehte ja töövõimetushüvitise väljamaksmise korda puudutavaid sotsiaalministri määrusi. Eesti Haigekassa teavitab, mis nüüd on teisiti.
Avaldatud on ajutise töövõimetuse hüvitamise määramise ja maksmise uuendatud kord.
Kuidas sõlmida kodukindlustuse lepingut?
Hind:
1,50 EUR