Teema: Majandus, poliitika
Pealkiri:
Eesti majanduse teataja 9 (124) 2001Autor(id): Peatoimetaja: Aime Hendre
Kirjastus: Teataja
Linn: Tallinn
Aasta: 2001
Originaalkeel:
ISBN: 14064499
Lehekülgi: 116
Seisukord: kasutatud ajakiri, normaalses seisukorras, köitmisaugud läbi ajakirja
Suurus: suures formaadis, pehmete kaantega
Sisu:
kasutatud ajakiri, normaalses seisukorras, köitmisaugud läbi ajakirja
Eesti finantspoliitika eelseisvad ülesanded ja ühinemine Euroopa Liiduga
Eesti krooni taaskehtestamise 9. aastapäeva puhul peetud Eesti Panga presidendi Vahur Krafti kõne, milles käsitletakse ühiskonna jaoks olulisi raha- ja finantspoltika küsimusi Euroopa Liiduga ühinemise eel ja pärast ühinemist. Eesti jätkab praegust rahapoliitikat ka Euroopa Liidu liikmena ja kroon jääb rangelt seotuks euroga. Tuleb lõpule viia finantsjärelevalve reform ja finantssektori turuvõrgu loomine.
Eesti majandus pälvib rahvusvahelist tunnustust
Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots kommenteerib Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hiljutist raportit, mis hindab kõrgelt Eesti majandusolukorda ja -poliitikat. Seda järeldust toetab reitinguagentuuri Fitch augustikuine otsus tõsta Eesti riigireitingut. Autor leiab, et nii IMFi kui ka Fitchi hinnangud on tõeline tunnustusavaldus Eesti majandusele, kuid nõuab mõistliku fiskaalpoliitika ning reformide jätkamist, et saavutatud taset hoida.
Riigikontrolli hinnang riigi vara kasutamisele ja säilimisel
Septembris esitas Riigikontroll Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest läinud eelarveaastal ja arvamuse 2000. a riigieelarve täitmise aruande kohta. Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolör Kaie Karniol tutvustab ja kommenteerib oma kirjutises ülevaate järeldusi ja temaatikat, millele Riigikontroll keskendus.
Poola majandusest Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste kontekstis
EV Varsaavi Suursaatkonna majandusametniku Toomas Kuke artiklis on vaatluse all kaks liitumisläbirääkimistega seotud majandusvaldkonda – ravimituru reguleerimine ja erimajandustsoonid. Mõlemad illustreerivad küllalt ilmekalt seadusloome, eri huvigruppide ning liitumisläbirääkimiste omavahelisi seoseid ja mõjusid, mis on iseloomulikud ka teistele kandidaatriikidele, sh Eestile.
Muudatused strateegiliste kaupade nimekirjas
Strateegilise kauba sisse- ja väljavedu ning transiit peab vastama rahvusvaheliselt koordineeritud kontrollsüsteemi tingimustele. Asjaomase Eesti komisjoni vastutava sekretäri Toomas Raba kirjutises on käsitletud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2001. a määrusega kinnitatud strateegiliste kaupade nimekirja olulisi muudatusi ja täiendusi kooskõlas rahvusvahelistes kontrollnimekirjades tehtud uuendustega.
Ülevaade uuest konkurentsiseadusest
1.oktoobril jõustus uus konkurentsiseadus, mis on eelmisest, 1998. a konkurentsiseadusest tunduvalt mahukam. Konkurentsiameti õigusosakonna juhataja asetäitja Tiina Ojasalu ja ühinemiste osakonna juhataja asetäitja Ivar Puusta pikemas artiklis käsitletakse uue seaduse tähtsamaid peatükke ja muudatusi neis: üldsätted, keelatud kokkulepped, tegevus ja otsused, turguvalitseva seisundi kuritarvitamine, kõlvatu konkurents, järelevalve jt.
Mida uut on intellektuaalse omandi kaitses tolli valdkonnas
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tollitalituse juhataja Marge Niit kommenteerib 1. septembril jõustunud intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadust ja selle rakendusmäärusi.
Uuest käibemaksuseadusest
Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre käsitleb 1. jaanuaril 2002. a jõustuvat uut käibemaksuseadust, mis sätestab käibemaksuga maksustamise vastavuses Euroopa Liidu selle valdkonna õigusaktidega. Uue käibemaksuseaduse rakendamiseks tuleb vastu võtta hulk alamastme akte, mida alles ette valmistatakse.
Euroopa Liidu mõõtevahendite direktiivi mõju riigi mõõteteenistuse ja õigusaktide arengule
Riigikantselei avaliku halduse büroo nõunik Ruta Rannala käsitleb mõõtevahendite valdkonda, kus ELis on lähiaastatel kavas üleminek põhimõtteliselt uuele lähenemisviisile. Sellel on oluline mõju Eesti mõõteteenistusele, sh riiklikule turujärelevalve korraldusele, legaalmetroloogiale ja mõõtevahendite omanikele ning kasutajatele.
Mõõdundust korrastavatest õigusaktidest
TTÜ metroloogia ja mõõtetehnika professori Rein Laaneotsa kirjutises käsitletakse Eesti kehtiva mõõteseaduse ja selle rakendusaktide uudseid aspekte, eriti seoses Eesti legaalmetroloogia korralduse ja toimingutega – järelevalve, laborite kompetentsuse hindamise, mõõtevahendite tüübikinnituse ja taatlemisega jne. Ajakirjas on avaldatud mõõdunduse õigusaktide ja mõõteseadusele viitavate õigusaktide loetelu ning olulisemad mõõdunduse õigusaktid.
Äriseadustiku muudatustest
Kaarel Tammar (Rödl & Partner) vaatleb 7. juulil jõustunud äriseadustiku, pankrotiseaduse ja nendega seotud seaduste muutmise seaduse põhjal elektroonilise äriregistri seadustamist ja äriseadustiku tähtsamaid muudatusi, mis puudutavad otseselt paljusid äriühinguid ja nende juhtorganeid.
Tähtsamad õigusaktid
Konkurentsiseadus
Tagatise vormis antava riigiabi tingimused
Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise tingimused
Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus
Kahtlusalusele kaubale hinnangu andmise kord
Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid ning piirivalve poolt läbiviidavad tolliformaalsused
Tolliprotseduuri “tollitransiit” rakendamise eeskirja muutmine
Käibemaksuseadus
Mõõtevahendite tüübikinnituse kord
Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad
Kinnispakkide täitekoguste lubatavad hälbed nimikogusest ja kinnispakkide kontrollimine
Kinnispakkide lubatud eelmääratletud nimikogused ja markeeringunõuded
Mõõtemahutite nimimahtude lubatavad hälbed, mõõtemahutite märgistamise ja kontrolli kord
Nõuded alkoholi tootmisprotsessis rakendatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele, paigaldusele ja lubatavatele veapiiridele ning nende kontrollimise kord ja tingimused
Vedelkütuse miinimumvaru kasutamise kord
Tegevusloa ja sõidukikaardita korraldatavate vedude loetelu
Hind:
1,50 EUR