Teema: Sari: XX sajandi raamat
Pealkiri: Tappa laulurästast…
Autor(id): Harper Lee
Kujundaja: Väino Tõnisson


Kirjastus: Eesti Raamat
Linn: Tallinn
Aasta: 1964
Originaalkeel: inglise keel
Tõlkija: Valda Raud
Lehekülgi: 318
Sari: XX sajandi raamat

Seisukord: ümbrispaber puudu, kaaned kohati kulunud, sisu korras, pildil teine eksemplar

Mõõdud: 133 × 208 mm
Suurus: tavaformaadis, kõvade kaantega

Sisu:
# RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. VP

Aasta 1935, väike maakonnalinn Maycomb Alabama osariigis, täiskasvanute igapäevased tööd-tegemised ja laste mängud, nende kogemuste ja kujutluste põnevus - selline on käesoleva romaani keskkond.
Teose autor ameerika kirjanik Harper Lee, oli raamatu sündmuste aastail samaealine tütarlaps, nagu seda on Jean Louise Finch, hüüdnimega Nirksilm, kelle aspektist on nähtud kogu jutustus.
Mina-tegelane teoses on otsekui kahepalgeline - ühelt poolt lapsesilma erksus ja värske terasus, teiselt poolt täiskasvanu küps elutarkus.

Originaali pealkiri: To kill a mockingbird

Märksõnad:
ameerika ilukirjandus
romaanid

Sari: XX sajandi raamat


---------------------------------------------

Arvustus Harper Lee’ romaanile „Tappa laulurästast”

Neegril pole ea niimoodi... plindrisse jääda.



Harper Lee on Ameerika kirjanik, kelle esimene ja viimane romaan tõi talle 1961.aastal Pulitzeri preemia. „Tappa laulurästast” on üks nendest raamatutest, mida peab lugema, isegi kui pole aega või ei meeldi lugeda või on rassismi teema sind juba ammu ära tüüdanud, ehk siis klassika. Kirjanik on küll kvantiteedi mõttes jätnud kirjanduslukku vähe, kuid arvan, et näiteks USAs on „Tappa laulurästast” romaan, mille põhjal on koolides kirjutatud kõige rohkem kirjandeid ja esseesid. Sest teema on aegumatu. Ja aegumatud teemad teevad kõige kvaliteetsemad raamatud.

Romaani tegevus toimub Lõuna-Ameerika osariigi Alabama väikses fiktiivses kolkalinnas Maycombis kolme Suure Depressiooni aasta jooksul. Jutustaja on väike tüdruk, keda kutsutakse Nirksilmaks, ja ta jutustab traagilistest sündmustest, mis puudutavad nii teda, vanemat venda Jemi ja loo moraalselt kangelast lesestunud advokaat Atticust, kes on nende isa. Ja tegelikult kõiki. Nirksilma kuue elu-aasta tõttu ei saa ta kõigest veel päris täpselt aru ja seetõttu pole jutustamisstiilis mingit vassimist ega silmakirjalikkust, ta vaatleb maailma halastamatu aususega, olles veel rikkumata hing, mis mõjub nii-nii siiralt ja on kõnekam, kui ükskõik milline viis, kuidas seda lugu jutustada oleks saanud. Romaani põhiküsimus on, kas valge inimrämps on parem korralikust mustanahalisest. Atticus kaitseb kohtus mustanahalist Tom Robinsoni, keda prügimäe taga elav looderdav joodik Bob Ewell süüdistab oma tütre peksmises ja vägistamises. Atticus esitab nii veenvad tõendid, et pole kahtlustki, et Tom on süütu, kuid vandekohus mõistab ta sellegipoolest süüdi, sest Lõuna osariikides tollel ajal ei juhtunud kunagi, et valge mehe sõna musta omale alla jääks. Selle kohtuasja taustal ilmneb Maycombi -tegelikult üldse Lõuna osariikide- silmakirjalikkus, ebaõiglus, vägivaldsus, mõttetu usk klassisüsteemi ja arusaama, et kõik inimesed on võrdsed, täielikku puudumist. Kogu perekonda kiusatakse, kuna Atticus on nn mustade-mestimees. Nirksilm ja Jem on lapsed, kelle kasvatuse vundamendiks on õiglus. Seetõttu jääb neile arusaamatuks, miks Tom siiski vangilaagrisse hukkamist ootama saadetakse. See sööb neil hinge seest, nad ei suuda seda oma puhtuses mõista, mis on ka õige – seda ei tohi ega saagi mõista. Sügavuti. Jem üritab inimhingest aru saada ja rassistlik kohtuotsus paneb teda aina enam selle headuses kahtlema. Nirksilm küsib õigeid küsimusi arusaamatute asjade kohta, mida koheselt peetakse kohatuteks ja kästakse tal rohkem noor daam olla (mis tähendab koketeerimist ja emotsioonide ja mõtete alalhoidmist olulistel teemadel nagu rassism).

Teine oluline teema on klassisüsteem. Selle ehedaks kehastuseks võib pidada Atticuse õde Alexandrat. Tema arvates polnud suurtel vanadel ja rikastel suguvõsadel asja suhelda vaeste inimestega, sest see on hierarhia tõttu kohatu. Kui Nirksilm soovib külla kutsuda oma äärmiselt vaesest perekonnast pärit klassivenda Walterit, keelab tädi selle katekooriliselt ära. Nirksilmale kui avatud rikk

Teatud klassides kohustuslik kirjandus

Hind: 15,00 EUR

Teema Ilukirjandus alla viimati lisatud:

Scott Turow, Süütuse presumptsioon,
Ersen, 1999, hind: 6,00 eurot

James Hadley Chase, Orhideesid mitte tuua,
Katariina, 2003, hind: 5,00 eurot

Eet Tuule, Kimalased piksekivil,
Eesti Raamat, 2020, hind: 13,00 eurot

Ene Mihkelson, Korter,
Eesti Raamat, 1985, hind: 4,00 eurot

Herman Melville, Moby Dick,
Eesti Raamat, 1974, hind: 6,50 eurot

Photini Stephanidi, Armunud jumalad. Kreeka mütoloogia,
Tammerraamat, 2013, hind: 6,00 eurot

Karen Dukess, Viimane raamatupidu,
Rahva Raamat, 2020, hind: 13,00 eurot

Pat Barker, Tüdrukute vaikimine,
Postimehe Kirjastus, 2022, hind: 15,00 eurot

Nancy Mitford, Armastus külmas kliimas,
Varrak, 2019, hind: 14,00 eurot

Annie Saumont, Aeg elada ja teisi jutte,
Kultuurileht, 2018, hind: 15,00 eurot



Ilukirjandus all on 21941 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!