Teema: Kultuur
Pealkiri: Eesti katkupärimus. Eesti muistendid. Mütoloogilised haigused I
Autor(id): Reet Hiiemäe

Kirjastus: Eesti Keele Instituut. Folkloristika osakond
Linn: Võru
Aasta: 1997
Originaalkeel: eesti keel
ISBN: 9935-851-46-3
Lehekülgi: 517
Sari: Monumenta Estoniae Antiquae II 1

Seisukord: kaaned kohati kulunud, sisu korras

Mõõdud: 167 × 260 mm
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
Monumenta Estoniae Antiquae II
Eesti Muistendid
Mütoloogilised haigused I

EESSÕNA
Käesolev raamat ilmub Jakob Hurda alustatud sarjas Monumenta Estoniae
Antiquae. Seni on ilmunud regivärsiliste rahvalaulude, vanasõnadeja hiiu-muistendite köiteid, käesolev on mütoloogilisi haigusi käsitlevate muistendite
rühma esimene teaduslik valjaanne.
Raamat hõlmab kogu katkuga seonduva eesti pärimuse. See kontsentreerub peamiselt inimesekatkule. Kuna loomakatku kohta üleskirjutatud materjali on vähe ja see oluliselt muust katkupärimusest ei erine, pole neid tekste eraldi esile tõstetud. Peale muistendite leidub katkuga seotud ainestikku teisteski folklooriliikides: uskumustes, vanasõnades, kõnekäändudes, vähemal määral rahvalauludes jne. Seda materjali, eriti uskumusi ning rahvameditsiini alaseid teateid on kasutatud ning arvesse võetud sissejuhatavate osade koostamisel. Eesti katkupärimus on huvitav ja mitmekesine. Sellele võib paralleele leida nii ida kui lääne poolt, kuid on ka täiesti omanäolisi jooni. Sissejuhatuses on võrdlevalt käsitletud teiste maade katkupärimust. Kõige rohkem on esitatud võrdlusmaterjali Saksamaaga, paralleele on toodud ka teiste Lääne-Euroopa maade, eelkõige Šveitsi, Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaaga, sest neid maid tabasid katkuepideemiad tugevamalt, nende katkupärimus on kõige väljen-dusrikkam ja kirjasõna kaudu ka kättesaadavam. Enesestmõistetavalt kuulub siia skandinaavia katkupärimus, mis on ilmselgelt lähedane muude Lääne-Euroopa maade omaga. Eelnimetatuist mõnevorra erinevad on idaslaavi ning venemõjuliste alade, näiteks leedu ja osalt läti katkumuistendid.
Kommentaarium ja sissejuhatus on ühendatud, lootuses, et selline kombi-
natsioon suurendab ülevaatlikkust. Üheks põhjuseks on see, et liitjuttude puhul hõlmaks kommentaar laiemat üksust, ent seletuste andmine ainult ühe kom-mentaariumi punkti all oleks ebapiisav. Vajalik informatsioon on leitav sis-sejuhatusest vastava pealkirja või tugevama šriftiga esile tõstetud marksõnade alt. Vajalikud markused tekstide autentsuse ja kirjanduslike seoste kohta paik-nevad tekstiosas otse tekstide all.
Väljaande allikmaterjali esindab tuhat kolmsada muistendit ja pärimus-teadet kuni 1990. aastani. Enamus käsikirjalist materjali on pärit Eesti Rah-valuule Arhiivi kogudest. Väiksem osa tekste on kopeeritud Eesti Keele Ins-
tituudi rahvaluule- ja murdekogudest. Vanimad arhiivis leiduvad katkutee-malised üleskirjutused on tehtud 1876. aastal, trükisõnas ilmus esimene ter-viklik tekst 1836. aastal.
Iga teksti juures on kõik olemasolevad andmed—allikaviide. Käsikirjalise kogu nimetusele järgneb köite, lehekülje ja sulgudes jutu number, kogumiskoht järjestusega: kihelkond, vald, küla (kui need on antud), osa tekstide puhul vanadekodu (vndk) või vaestemaja (vstm). Järgnevad koguja nimi, jutustaja nimi ja vanus ning sulgudes kogumisaasta.
Redigeerimisel on originaalkirjapilti muudetud võimalikult vähe. Paran-datud on ilmsed õigekirjavead. Kui ühe ja sama jutu puhul esineb ebajärje-kindlust murde kasutamisel, on mõningatel juhtudel tehtud ühtlustusi. Sõna-seletused on antud raamatu lõpus. Koostajapoolsed täiendused on paigutatud nurksulgudesse, kriipsud nurksulgudes [—] märgivad valjajätteid.
Käsikirjalistest kogudest aitas materjali välja otsida Hannes Vettik, tekstide arvutisse sisestamisel osales ka Signe Susi. Kollaitsioneerimisel oli abiks Ergo Vastrik, redigeerimisel Luule Krikmann. Väljaande ettevalmistamisel oli orga-nisatoorselt tegev Mare Kõiva, mõningast liigendust ja sisuesitust puudutavat konsultatsiooni andis Mall Hiiemae. Raamatu küljendus on Liisa Vesikult.

Hind: - Hetkel on otsas*

*Jäta enda märge ootenimekirja, siis saame sulle eelisjärjekorras saata teavituse kui raamat on jälle saadaval.

Teema Kultuur alla viimati lisatud:

Sveta Aleksejeva ja Leelo Märjamaa, Cupido ja Psyche,
Draakon ja Kuu, 2002, hind: 4,00 eurot

Toimetanud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm, Return to the Western World. Cultural and Political Perspectives on the Estonian Post-Communist Transition,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998, hind: 25,00 eurot

Helmi Eller, Eestlased eksiilis,
Ilmamaa, 2022, hind: 14,00 eurot

August Gailit. Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile,
Eesti Kirjandusmuuseum, 1999, hind: 6,00 eurot

Linnar Priimägi, Minu sekundid. Protokoll 2019,
EKSA, 2020, hind: 14,00 eurot

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus; koostanud Heino Aassalu, Pill Luht, Kristjan Torop; toimetaja Pill Luht, Valimik XX sajandi I poole seltskonnatantse (Vanad seltskonnatantsud),
Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, 1997, hind: 7,00 eurot

Karl Pilvistu, Kultuur kaunistab elu. Mooste kultuurimaja 40 aastat,
Mooste kultuurimaja, 2007, hind: 5,00 eurot

Valmar Adams, Vene kirjandus, mu arm. Kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid,
Eesti Raamat, 1977, hind: 7,00 eurot

Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Ingrid Sarv, Vanasõnaraamat,
Eesti Raamat, 1984, hind: 6,00 eurot

Kalle Lasn, Kultuuritõkestus. Ameerika naeruvääristamine,
Tänapäev, 2005, hind: 7,00 eurot



Kultuur all on 4731 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!