Teema: Ehitus, tehnika
Pealkiri:
Teoreetiline mehaanika. DünaamikaAutor(id): N. Butenin, J. Lunts, D. Merkin
Kujundaja: A. Tali
Kirjastus: Valgus
Linn: Tallinn
Aasta: 1986
Originaalkeel: vene keel
Tõlkija: H. Relvik
Lehekülgi: 552
Seisukord: üsna kulunud kaaned, raamatukogu ja raamatukogust mahakandmise tempel sees, sisu olemas ja korralik
Suurus: tavaformaadis kõvade kaantega raamat
Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 188
SISUKORD
Saateks — 3 MASSPUNKTI DÜNAAMIKA
1. Sissejuhatus dünaamikasse. Liikumise diferentsiaalvõrrandid — 4
1.1. Dünaamika aine ja ülesanded — 4
1.2. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Masspunkti dünaamika põhivõrrand — 5
1.3. Masspunkti liikumise diferentsiaalvõrrandid — 10
1.4. Dünaamika esimene põhiülesanne — 11
1.5. Dünaamika teine põhiülesanne — 12
1.6. Masspunkti sirgliikumine — 17
1.7. Ülesandeid — 21
2. Masspunkti sirgvõnkumised — 28
2.1. Sissejuhatavaid märkusi — 28
2.2. Vabavõnkumine — 30
2.3. Vabavõnkumine lineaarse viskoosse takistuse puhul — 36
2.4. Vabavõnkumine liugehõõrde puhul — 43
2.5. Sundvõnkumine — 47
'2.6. Sundvõnkumine viskoosse takistuse puhul — 53
2.7. Elektrilised analoogiad. Materiaalsete süsteemide uurimine elektronana-loogmasinate abil — 59
3. Masspunkti dünaamika üldteoreemid — 62
3.1. Masspunkti liikumishulga muutumise teoreem — 62
3.2. Masspunkti liikumishulga momendi muutumise teoreem — 64
3.3. Jõu töö. Võimsus — 70
3.4. Kineetilise energia muutumise teoreem — 77
3.5. Jõuväli. Potentsiaalne energia — 79
3.6. Energiaintegraal. Mehaanikalise energia hajumise mõiste — 89
3.7. Ülesandeid — 91
4. Masspunkti liikumine tsentraaljõu väljas — 95
4.1. Tsentraaljõu väljas liikuva masspunkti trajektoori diferentsiaalvõr
rand — 95
4.2. Trajektooride kujud. Ring- ja paraboolkiirus — 98
4.3. Maalähedase i trajektoori parameetrite määramine algtingimuste
järgi — 101
4.4. Maa tehiskaaslaste trajektoorid — 103 '
4.5. Lennuaja määramine elliptilise orbiidi puhul (Kepleri võrrand) — 107
4.6. Maa pinda lõikavad trajektoorid •— 111
4.7. Ülesandeid — 115
5. Seotud liikumine — 118
5.1. Seotud liikumise definitsioon. Sidemed. Vabastatavuse printsiip — 118
5.2. Sidemete võrrandid. Sidemete klassifikatsioon — 120
5.3. Masspunkti liikumine mööda siledat liikumatut pinda — 122
5.4. Masspunkti liikumine siledal .liikumatul kõveral — 125
5.5. Liikumise loomulikud võrrandid. Matemaatiline pendel — 129
5.6. Kineetilise energia muutumise teoreem seotud liikumise puhul — 138
5.7. Rinetostaatika meetod masspunkti korral (d'Alembert'i printsiip) — 140
5.8. Ülesandeid kinetostaatika meetodi käsutamise kohta — 141
5.9. Kaalutus — 143
6. Masspunkti relatiivse liikumise dünaamika — 148
6.1. Kaasaliikumise ja Coriolise inertsijõud — 148
6.2. Relatiivse paigalseisu tingimus — 155
6.3. Relatiivse liikumise võrrandite ja paigalseisu tingimuse käsutamine — 156
6.4. Kineetilise energia muutumise teoreem relatiivse liikumise puhul — 165
MASSPUNKTIDE SÜSTEEMI DÜNAAMIKA ÜLDTEOREEMID
7. Masspunktide süsteem — 168
7.1. Massikese — 168
7.2. Valis- ja sisejõud — 169
7.3. Sisejõudude omadused — 171
7.4. Masspunktide süsteemi liikumise diferentsiaalvõrrandid — 172
7.5. Kähe keha ülesanne — 173
7.6. Üldmärkusi — 177
8. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem — 177
8.1. Masspunktide süsteemi liikumishulk — 177
8.2. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem — 179
8.3. Massikeskme liikumise teoreem — 182
8.4. Euleri teoreem — 184
8.5. Ülesandeid — 186
9. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem — 198
"
9.1. Masspunktide süsteemi kineetiline moment — 198
9.2. Lühikokkuvõtteid inertsimomentidest — 200
9.3. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem — 201
9.4. Näiteid ja ülesandeid — 203
9.5. Jäiga keha pöörlemise diferentsiaalvõrrand — 207
9.6. Liitliikumises osaleva süsteemi kineetiline moment — 209
9.7. Masspunktide süsteemi kineetilise momendi teoreem relatiivse liikumise
korral — 214
9.8. Näiteid ja ülesandeid — 217
10. Masspunktide süsteemi kineetilise energia teoreem — 222
10.1. Masspunktide süsteemi kineetiline energia ja selle arvutamise viise — 222:
10.2. Jäiga keha kineetiline energia — 225
10.3. Masspunktide süsteemile rakendatud jõudude töö — 230
10.4. Masspunktide süsteemi kineetilise energia teoreem — 236
10.5. Ülesandeid — 237
10.6. Masspunktide süsteemi mehaanikalise koguenergia jäävuse seadus — 243'-
10.7. Relatiivse liikumise kineetilise energia muutumise teoreem — 246
11. Muutuva massiga keha dünaamika — 249
11.1. Muutuva massiga keha mõiste — 249
11.2. Muutuva massiga keha liikumise võrrand — 250 '
11.3. Muutuva massiga keha liikumishulk — 251
11.4. Muutuva massiga keha liikumishulga teoreem — 252
11.5. Meštšerski võrrand — 254 r
11.6. Tsiolkovski ülesanne — 255
11.7. Tsiolkovski valem mitmeastmelise raketi jaoks — 258
11.8. Ülesandeid — 260
JÄIGA KEHA, DÜNAAMIKA
12. Masside geomeetria — 265
12.1. Sissejuhatus — 265
12.2. Põhidefinitsioone — 265
12.3. Inertsimomentide arvutamise näiteid — 270
12.4. Inertsimomendid paralleelsete telgede suhtes (Huygens—Steineri teo
reem) — 274
12.5. Inertsimoment antud punkti läbiva suvalise telje suhtes — 276
12.6. Inertsiellipsoid-— 278
12.7. Peainertsitelgede omadusi — 280
12.8. Inertsimomentide arvutamine suvaliste telgede suhtes — 282
12.9. Inertsitensori arvutamine — 283
12.10. Inertsimomentide arvutamise ülesandeid — 286
13. Jäiga keha lihtsaimate liikumiste dünaamika — 290
13.1. Jäiga keha dünaamika põhiülesandeid — 290
13.2. Jäiga keha liikumishulk, kineetiline moment ja kineetiline energia — 291
13.3. Jäiga keha translatoorne liikumine — 296
13.4. Jäiga keha ümber kinnistelje pöörlemise diferentsiaalvõrrand ja võrran
did laagrireaktsioonide leidmiseks — 296
13.5. Dünaamilised lisareaktsioonid. Keha staatiline ja dünaamiline tasakaa
lustatus — 300
13.6. Ülesandeid — 302
13.7. Füüsikaline pendel — 306
13.8. Inertsimomentide katseline leidmine — 308
13.9. Absoluutselt jäiga keha tasaparalleelne liikumine —-311
13.10. Ülesandeid — 313
14. Ühe kinnispunktiga jäiga keha dünaamika. Tehiskaaslase liikumine massi-
kesktne suhtes — 318
14.1. Ühe kinnispunktiga jäiga keha liikumise diferentsiaalvõrrandid — 318
14.2. Ühe kinnispunktiga jäiga sümmeetrilise keha pöörlemine inertsi tõttu
(Euleri juhtum) — 320
14.3. Poinsot" geomeetriline tõlgendus — 324
14.4. Jäiga keha ümber peainertsitelgede pöörlemise stabiilsus — 327
14.5. Ühe kinnispunktiga jäiga keha pöörlemine raskusjõu mõjul (Lagrange'i
juhtum) — 328
14.6. Gravitatsioonijõudude peavektor ja peamoment — 333
14.7. Massikeskme suhtes liikuva tehiskaaslase diferentsiaalvõrrandid — 337
14.8. Tehiskaaslase relatiivne tasakaal — 338
14.9. Tehiskaaslase tasaparalleelne liikumine ringorbiidil — 341
15. Güroskoopide teooria — 343
15.1. Sissejuhatus — 343
15.2. Güroskoopide ligikaudse teooria põhieeldused — 344
15.3. Resali teoreem — 346
15.4. Astaatilise güroskoobi põhiomadused — 347
"15.5. Güroskoobi telje protsessiooni seadus — 348
15.6. Güroskoopilise reaktsiooni moment — 354
15.7. Kardaanrippes güroskoobi liikumise võrrandid — 358
15.8. Kardaanrippes güroskoobi liikumise erijuhtumeid — 362
16. Kinetostaatika meetod — 366
16.1. Kinetostaatika meetod — 366
16.2. Jäiga keha inertsijõudude peavektor ja peamoment — 369
16.3. Liikuva keha dünaamiliste reaktsioonide leidmine — 370
16.4. Dünaamiliste reaktsioonide leidmise ülesandeid — 371
17. Põrketeooria — 376
17.1. Põhidefinitsioone — 376
17.2. Põrketegur — 378
17.3. Masspunkti põrge ideaalselt siledalt pinnalt — 381
17.4. Kineetilise energia kadu masspunkti põrkel liikumatult pinnalt — 382"
17.5. Masspunktide süsteemi liikumishulga teoreem ja kineetilise momendi
teoreem põrkel — 383
17.6. Kahes punktis kinnitatud kehale mõjuv põrge — 386
17.7. Põrkereaktsioonide puudumise tingimused. Põrketsenter — 387
17.8. Kähe keha põrge — 389
17.9. Kähe keha põrke erijuhtumid — 391
17.10. Ülesandeid — 393
ANALÜÜTILISE MEHAANIKA ELEMENTE
18. Analüütiline staatika — 401
18.1. Sissejuhatus — 401
18.2. Sidemed — 401
18.3. Holonoomsete sidemetega süsteemide virtuaalsiirded — 406
18.4. Ideaalsed sidemed — 411
18.5. Virtuaalsiirete printsiip — 413
18.6. Üldistatud koordinaadid ja üldistatud jõud — 420 —
18.7. Tasakaalutingimused üldistatud koordinaatides —'• 429
19. Analüütiline dünaamika — 431
19.1. Dünaamika üldvõrrand — 431
19.2. Lagrange'i teist liiki võrrandid — 432
19.3. Ülesandeid Lagrange'i teist liiki võrrandite koostamiseks — 436
19.4. Lagrange'i teist liiki võrrandite käsutamise iseärasusi mitteideaalse ja
mittepidavate sidemetega süsteemi puhul — 444
19.5. Kineetilise energia avaldis üldistatud kiiruste ja koordinaatide abil — 448
19.6. Üldistatud energiaintegraal — 450
20. Ühe ja kähe vabadusastmega mehaanikaliste süsteemide väikesed võnku
mised stabiilse tasakaaluasendi ümber — 453
20.1. Tasakaaluasendi definitsioon — 453
20.2. Tasakaaluasendi stabiilsus. Lagrange—Dirichlet' teoreem — 456
20.3. Ühe vabadusastmega konservatiivse süsteemi väikesed võnkumised — 465
20.4. Suvalise sundiva jõu juhtum — 469
20.5. Perioodiliste lahendite leidmine — 475
20.6. Kähe vabadusastmega konservatiivse süsteemi väikesed võnkumised sta
biilse tasakaaluasendi läheduses — 479
20.7. Ülesandeid — 484
20.8. Normaalkoordinaadid — 494
20.9. Rayleigh'i hajumisfunktsioon — 496
"20.10. Takistusjõudude mõju süsteemi võnkumistele ümber stabiilse tasakaaluasendi — 499
20.11. Ligikaudne meetod karakteristliku võrrandi lahendite arvutamiseks — 500
'20.12. Sundvõnkumised — 504
21. Ühe vabadusastmega süsteemide autonoomsed mittelineaarsed võnkumised — 507
21.1. Sissejuhatus — 507
21.2. Faasitasand — 508
21.3. Faasitrajektooride konstrueerimise meetodeid — 516
:21.4. Sobitusmeetod. Isevõnkumise mõiste — 526
21.5. Aeglaselt muutuvate kordajate meetod (van der Põli meetod) — 533 Aineregister — 541
Hind:
7,00 EUR