Teema: Folkloor ja etnograafia
Pealkiri: Silmnähtav / The manifest. Studia Vernacula 6/2015
Autor(id): Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia, rahvusliku käsitöö osakond; peatoimetaja ja eessõna: Priit-Kalev Parts, tegevtoimetaja Madis Rennu
Kujundaja: Kristjan Mändmaa ja Maria Muuk


Kirjastus: Viljandi Kultuuriakadeemia
Linn: Viljandi
Aasta: 2015
Originaalkeel:
ISBN: 9789985409404
Lehekülgi: 200
Sari: Studia Vernacula 2015/6

Seisukord: esimesel kaanel väike rebend, muus osas normaalses korras raamat

Mõõdud: 243x167
Suurus: tavaformaadist pisut suuremas formaadis, pehmete kaantega

Sisu:
RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 PÄEVA JOOKSUL. 240

Studia Vernacula VI osa pealkiri on „Silmnähtav”. Jätkuvalt on ajakirja sihiks panustada rahvusteadustesse ning pakkuda käsitöökultuurile ja käelisele pärandile kohtumispaika akadeemilise mõttega.

Nagu juba traditsiooniks kujunenud, avab ka 2015. aasta numbri tõlkeartikkel rahvusvaheliselt tunnustatud uurijalt. Sedapuhku avaldame Umeå ülikooli etnoloogia emeriitprofessori Billy Ehni kirjatöö „Isetegemine: Käelise töö autoetnograafia”. Artikkel näitlikustab üpris argise juhtumi – duširuumi põrandaresti meisterdamise varal lihtsas ja ladusas stiilis, millistel erinevatel viisidel võib isetegemise käelist protsessi sõnaliselt edasi anda. Omaenese tegevuse kirjalikuks jäädvustamiseks pakub Ehn välja kolm kirjeldusstiili: üksikasjaliku, ilukirjandusliku ja akadeemilise.

Pärandtehnoloogia magister Kersti Loite vaatleb artiklis „Üksikesemest ülikonnani Virumaa rahvariiete näitel” Eesti rahvarõivaid puudutavaid trükiseid. Loite näitab, kuidas ilmunud koguteosed on süvendanud rahvarõivaste kandjate ja valmistajate seas arusaama, nagu oleks igal kihelkonnal olemas vaid üks esinduskomplekt. Loite osutab omapoolsete muuseumikogude põhjal komplekteeritud ja teostatud rahvarõivaülikondade varal, et piisava esemelise materjali alusel on võimalik välja töötada mitmeid eriilmelisi komplekte, võttes aluseks konkreetse ajaperioodi, kihelkondlikud eripärad või koguni esemete perekondliku kuuluvuse. Loite töö annab lootust, et arusaamad meie rahvarõivatraditsioonist rikastuvad ning rahvarõivaste kandmise pilt muutub senisest oluliselt mitmekesisemaks.

Jaana Ratas ja Riina Rammo uurivad ajaloolise rõivakaunistusdetaili pronksspiraali ehk vaselise valmistamise ja kasutamise viise artiklis „Ühte kadunud tehnikat taastades: spiraaltorudest kaunistused rõivastel”. Uuritav pronksspiraal on lihtne peenikesest traadist spiraal, millest punuti kokku tekstiilile kinnitatud mustreid või kooti need otse tekstiilmaterjali sisse. Uurimise allikmaterjaliks on hoidlates leiduvad pronksspiraalid, valmistustehnoloogiline teave tugineb Lõhavere linnamäelt leitud töövahenditel. Spiraaltorude kasutusala osas tutvustavad autorid kõlapaeltesse sisse kudumise viisi ning spiraalidest põimitud ja kangale kinnitatud mustrite valmistamist, samuti selleks kasutatud abimaterjale (villane või linane lõng, hobusejõhv, kasetoht).

Studia Vernacula lugeja vana tuttav, Soome arhitektuuridoktor ja palkehitusõpetaja Janne Jokelainen tutvustab artiklis „Palkseina tihtimismaterjalide omadused” algupäraseid uurimistulemusi sambla, lina, puitkiu, klaasvilla ja polüpropeeni õhukindluse, niiskus- ja veeimavuse ning hallitusele vastuvõtlikkuse kohta.

Rubriigis „Praktikapeegel” tutvustab Soomes elav ja tegutsev šveitslasest palkehitaja Meinrad Rohner artiklis „Soovitusi mahu- ja kuluarvestuseks käsitöönduslikus palkehituses” oma arvestusmetoodikat, mis seisneb palkehituse tehnoloogiliste, logistiliste jms eripärade ning ettevõtlusreaalsuse lepingu- ja läbirääkimistehnika koondamises arvutipõhisesse analüüsimudelisse. Selles on oluline osa kogemuse talletamisel: Rohner rõhutab, et kuna seiret ja analüüsi on pärast rasket välitööpäeva füüsiliselt ja vaimselt raske teha, tuleb vastavad rutiinid välja töötada enne välitööde algust.

Maaja Kalle kirjeldab „Ühe peniku taasloomise loos”, kuidas ta TÜ VKAs rahvuslikku tekstiili õppides võttis rahvarõivapraktika raames eesmärgiks välja uurida, kuidas valmistati 19. sajandi Hiiumaa tüdrukute peapärg. Valinud muuseumipärgade hulgast ühe välja, tegi Kalle eseme taasloomisprotsessi läbi viimse detailini: kaardistas tehnilised etapid ja vajaminevad oskused, otsis ja ostis ligilähedased tänapäevased materjalid, mis tekitasid valmistamise ajal terve rea probleeme ja omakorda sundisid leidma nutikaid lahendusi.

Pihkva arhitektuuriloolane Viktor Lantsev kirjeldab oma artiklis „Pihkva oblasti talupoegade kivihooned” 19.–20. sajandi pae- ja maakiviehitust, keskendudes oma välitöödel kohatud müüritiseliikide üldilme iseärasustele, vuukide ja avaraamistuste lahendustele, ehitistele kantud daatumeile ning mõne müürikirja visuaalsetele eripäradele.

Studia Vernacula 2015 „Ringvaadete” rubriigis kirjeldab Soome palkehitusõpetaja Anssi Malinen palkehituse õpetamisel infotehnoloogia rakendamise hariduslikku eksperimenti, mille käigus said Soomes Oulu kutsekooli õpilased ülesandeks teha neile varem tundmatu nurgatapp õppevideo põhjal, käes tahvelarvuti, ilma juhendaja isikliku kohaloluta ja võimaluseta esitada täiendavaid küsimusi.

Rahvusliku ehituse üliõpilane Gert Reimets annab kirjutises „Võromaa suitsusaunakombestik kanti UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja” ülevaate sellest, kuidas tänu tegusate kodukohapatriootide kodanikualgatusele saavutas suitsusaunakombestik 2014. aasta novembris ülemaailmse tunnustuse. Teine rahvusliku ehituse õppur Malvo Tominga kirjeldab maakeldrite kahjustusi ja rekonstrueerimislahendusi 2014. aastal Läänemaal toimunud koolipraktika kogemuse põhjal. Praktika käigus rekonstrueeriti keldri fassaadi, parandati kuivlaomüüride nurki ning omandati töövõtted maakivide murdmiseks nii kivikirvega kui kiilutamise abil.

Rahvusliku metallitöö üliõpilane Anna-Maria Kaseoja annab ülevaate sellest, kuidas ta viis koos kursusekaaslase Indrek Ikkoneniga läbi XXVI laulupeol Tallinnas Tartu Ülikooli välitelgis ehete valmistamise näidistöötoa. Ta käsitleb ettevalmistustöid, töötoas ehete valmistamist ning ettevõtmisega saadud kogemust.

Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepp ja sama keskuse teadur Karl Kallastu kuulutavad rõõmusõnumit rehemajaomanikele: nimelt hakkas 2015. aasta talvel tööle üle-eestiline nõustajatevõrgustik, mis pakub rehemajaomanikele tasuta esmakordset nõustamist hoone(te) taastamisel.


Märksõnad:
Viljandi Kultuuriakadeemia
Studia Vernacula

Hind: 14,00 EUR

Otsing autori järgi:

Tartu Ülikooli õppekava arenduskeskus; toimetaja ja eessõna: Aivar Ots, Üldoskused - õpilase areng ja selle soodustamine koolis,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, hind: 20,00 eurot

Priit Sander ; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahanduse ja arvestuse instituut, Portfelliteooria I,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999, hind: 10,00 eurot

koostanud Tartu Ülikooli välissuhete osakond; toimetaja Lauri Randveer, Academica I-X 1997-2006. Kümme Saksa - Eesti akadeemilist nädalat. Aulaloengute kogumik. Zehn Deutsch-Estnische Akademische Wochen. Sammelband der Festvorträge,
Eesti Keele Sihtasutus, 2006, hind: 20,00 eurot

Elle Elberg; Tartu Ülikool, nahahaiguste kliinik, Soomussammaspool (Psoriasis vulgaris),
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, hind: 5,00 eurot

Oivi Uibo, Tiina Rägo, Katrin Luts; Tartu Ülikooli lastekliinik, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik, SA Tallinna Lastehaigla, Kõhukinnisus ja selle vältimine lastel. Patsiendiinfo,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, hind: 4,00 eurot

Rein Lepnurm, Kaljo Mitt ja Kaja Põlluste; Tartu Ülikool, tervishoiu instituut, Saskatchewani Ülikool, kommertskolledž, Tervishoiusüsteemi strateegiline juhtimine,
Elmatar, 1997, hind: 7,00 eurot

Tiiu Paas; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, majandusinformaatika ja -modelleerimise instituut, Sissejuhatus ökonomeetriasse,
Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, hind: 14,00 eurot

Tartu Ülikool; koostanud Ilmar Reban, Jaan Ginter, Peeter Järvelaid, Uno Lõhmus, Jaan Sootak, Andres Vutt, Õigusteaduskonna üliõpilastööde vormistamise ning viitamis- ja tsiteerimistehnika põhireeglid,
Juristide Täienduskeskus, 1997, hind: 6,00 eurot

Tartu Ülikooli muuseum; toimetaja Lea Leppik, Rahvusülikooli omad ja võõrad,
Tartu Ülikooli muuseum, 2017, hind: 10,00 eurot

Tartu Ülikool, Rakenduslike Sotsiaaluuringute Instituut FAFO (Norra); toimetaja ja eessõna: Dagmar Kutsar, Elutingimused Eestis viis aastat hiljem. NorBalt II (artiklikogumik),
Tartu Ülikool, 2002, hind: 10,00 eurot

Tiiu Paas ; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, Ökonomeetria 1. Ülesandeid seminarideks ja praktikumideks,
Tartu Ülikool, 1997, hind: 6,00 eurot

Villem Tamm, Kaia Philips, Kersti Meiesaar ; Tartu Ülikool, majandusteaduskond, rahvamajanduse instituut, Riigi sotsiaalmajandusstatistika,
Tartu Ülikool, 1999, hind: 5,00 eurot

Teema Folkloor ja etnograafia alla viimati lisatud:

Mall Hiiemäe, Arved Luts, Heiki Pärdi, Gea Troska, Igor Tõnurist, Aino Voolmaa , Anne Vaserik (toimetaja), Esivanemate varandus. Rahvateaduslik teatmik,
1993, hind: 8,00 eurot

Vilve Kalits, Eesti pulmad. Traditsioon ja nüüdisaeg,
Eesti Raamat, 1988, hind: 2,50 eurot

Matthias Johann Eisen, Kratiraamat. Jutte tulihännast, puugist ja vedajast,
Perioodika, 1996, hind: 7,00 eurot

Kaljo Põllu, Eesti Kunstiakadeemia kakskümmend soome-ugri uurimisreisi. Estonian Academy of Arts twenty expeditions to the Finno-Ugrians,
Olion, 1999, hind: 15,00 eurot

Janika Oras; sarja peatoimetaja Ergo-Hart Västrik; toimetaja Mall Hiiemäe, Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused,
Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2008, hind: 11,00 eurot

Piret Õunapuu, 101 Eesti vana aja asja,
Varrak, 2015, hind: 11,00 eurot

A. Reitsak, Valimik vene vanasõnu eesti vastetega,
Valgus, 1969, hind: 6,00 eurot

Marju Kõivupuu, Eestlase eluring,
Varrak, 2015, hind: 18,00 eurot

Mari-Ann Remmel, Vennaste ja vete vald,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2017, hind: 18,00 eurot

Anu Vissel, Lastepärimus muutuvas ühiskonnas,
Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, hind: 22,00 eurot



Folkloor ja etnograafia all on 185 raamatut. Klõpsa siia, et näha täielikku loendit!